Jaga oma mõtteid eelnõu kohta, mis vähendab kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtjate hulka

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu peamine eesmärk on vähendada kestlikkusaruande esitamise kohustusest tulenevat ettevõtjate koormust ja kulusid. Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv, millega lihtsustatakse ja leevendatakse kestlikkusaruandluse nõudeid.

Keda mõjutab?

• kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtjaid
• kestlikkusaruande kohustusega ettevõtja väärtusahelas olevaid väiksemaid ettevõtjaid
• kestlikkusavandeaudiitoreid

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu vähendab kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtjate ringi (eelnõu § 1 punkt 3). Kui kehtiva õiguse kohaselt on kestlikkusaruande esitamise kohustus suurettevõtjal ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel, kes on börsil noteeritud, siis edaspidi on kestlikkusaruandluse koostamise ja esitamise kohustus üksnes suurettevõtjal, kelle müügitulu ületab 450 miljonit eurot ning kellel on keskmiselt üle 1000 töötaja. Muudatuse tulemusena väheneb kestlikkusaruande kohustusega ettevõtjate arv Eestis 300-lt ligikaudu 10 ettevõtjani.
• Väiksematele suurettevõtjatele jääb sarnaselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele edaspidi võimalus esitada kestlikkusaruandeid vabatahtlikult ning neile nähakse ette võimalus kasutada vabatahtlikke kestlikkusaruandluse standardeid (eelnõu § 1 punkt 4).
• Eelnõu piirab ka kestlikkusaruandlusega seonduva koormuse ülekandumist väiksematele ettevõtjatele. Eelnõus on selgelt kirjas, et kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtja (kestlikkusaruandja) ei tohi nõuda kaitstud ettevõtjalt vabatahtlikus kestlikkusaruande standardis sätestatud teabest rohkema teabe esitamist (eelnõu § 1 punkt 14, raamatupidamise seaduse § 61³ lg 8). Kaitstud ettevõtja on kestlikkusaruandja väärtusahelas (nt tarnija, alltöövõtja, edasimüüja) olev raamatupidamiskohustuslane, kelle keskmine töötajate arv eelmisel aruandeaastel ei ületanud 1000 töötajat (eelnõu § 1 punkt 2, raamatupidamise seaduse § 3 punkt 9⁵).
• Eelnõu näeb ette ka täiendavad juhtumid, mil ettevõtja võib jätta teatud kestlikkusteabe avalikustamata. Näiteks on kestlikkusaruandjal võimalik teatud tingimuste täitmise korral jätta välja selline ärisaladuseks kvalifitseeruv teave, mis puudutab tema intellektuaalset kapitali, intellektuaalomandit, oskusteavet, tehnoloogilist teavet või innovatsiooni tulemusi (eelnõu § 1 punkt 8).
• Eelnõu kohaselt saab kestlikkusvandeaudiitoriks edaspidi olla vaid inimene, kellel on finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse ning kes vastab neile mõlemale sätestatud nõuetele (eelnõu § 2 punkt 1). Kestlikkusaruandlus on otseselt seotud finantsaruandlusega, mistõttu on vajalik, et kestlikkusvandeaudiitor omaks teadmisi ka finantsaruandlusest, riskihindamisest ja auditimetoodikast. Kehtiva seaduse kohaselt saavad kestlikkusvandeaudiitori kutset tulla taotlema ka keskkonna või sotsiaalvaldkonna taustaga inimesed. Eestis on 97 kestlikkusavandeaudiitori kutsega inimest ning neil kõigil on ka finantsvandeaudiitori kutse.
• Eelnõu kehtestab üleminekuperioodiks kolmandate riikide audiitorettevõtjale lihtsustatud registreerimise audiitortegevuse registris (eelnõu § 2 punkt 6). Kui kolmanda riigi audiitorettevõtja esitab kestlikkusaruande vandeaudiitori aruande majandusaastate kohta, mis kestavad 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini, registreerib järelevalvenõukogu kolmanda riigi vandeaudiitori kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegijana audiitortegevuse registris, kui ta esitab järelevalvenõukogule enda kohta teatud andmeid.

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras ehk kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. Täpne jõustumise kuupäev ei ole teada.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Vastust ootan hiljemalt 3. juuniks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.