Jaga mõtteid, kuidas muuta praegust tagatisfondi lahendust efektiivsemaks

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk tõhustada tagatisfondile seadusega sätestatud funktsioonide täitmist ning lahendada praegused praktilised probleemid funktsioonide täitmisel, leides mõistlik tasakaal halduskoormuse ja regulatiivsete nõuete vahel.

Keda mõjutab?

• Krediidiasutusi;
• investeerimisühinguid;
• fondivalitsejaid;
• pensionifondivalitsejaid;
• kindlustusandjaid. 

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Väljatöötamiskavatsus püstitab küsimuse, kas senine tagatisfondi mudel, mis on toiminud juba üle 25 aasta, on ennast õigustanud ja kas seda tuleks kuidagi asja- ja ajakohastada. Tagatisfond loodi avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kuid väljatöötamiskavatsus uurib, kas selline vorm on täna veel asjakohane arvestades asjaolu, et võimalikud kahjujuhtumid, mida tagatisfond hüvitab, on pigem erakordsed ja harvaesinevad. Sellest tulenevalt pakub väljatöötamiskavatsus välja kolm varianti tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmiseks:

1. Säilib senine tagatisfondi staatus, kuid tõhustatakse koostööd finantsinspektsiooniga – see hõlmaks kehtiva regulatsiooni säilitamist, püüdes olemasolevat raamistikku paremini rakendada. Kasutatakse paremini ära finantsinspektsiooni ja tagatisfondi olemasolevat koostöövormi ning kaalutakse kulude optimeerimiseks nõukogu rolli kitsendamist. Variant tähendaks teatavas mahus seaduste muutmist. Tõenäoliselt oleks selle variandi puhul võimalik teha sihistatud muudatusi seadusandluses tegevuse kuluefektiivsemaks muutmisel, näiteks tagatisfondi nõukogu tegevust ja tasustamist muutes. Võimalik on muuhulgas vähendada ka nõukogu koosseisu arvu. Küll aga ei pruugi lahendus lahendada tekkinud praktilisi probleeme tagatisfondi funktsioonide täitmisega seonduvalt ning säiliks jätkuvalt märkimisväärne administratiivne kulu. Samuti jätkuks finantsinspektsiooniga sarnaste funktsioonide dubleerimine. (väljatöötamiskavatsus (edaspidi: VTK) punkt 1.1, tabel nr 1; VTK punkt 4.2.1).
2. Tagatisfondi tegevus lõpetatakse ja vastav funktsioon viiakse täielikult finantsinspektsiooni alla – kogu otsustusprotsess antakse üle finantsinspektsiooni juhatusele. Võimalik on kaaluda nõukogu rolli kaotamisel vastava nõuandva organi loomist. Eraldi on ka vara haldamise küsimus, kui tagatisfond oleks finantsinspektsiooni hallata, ka sel juhul oleks üks variant varade hoidmine anda rahandusministeeriumile. Variant nõuaks vähemalt ühe osa seadusest kehtetuks tunnistamist, teise seaduse olulist muutmist või uue seaduse väljatöötamist. Mudel eeldab põhjalikumat finantsinspektsiooni organisatoorse korralduse analüüsi. Alternatiivina võib antud juhul kaaluda võimalust, kus rahandusministeerium korraldab hüvitiste väljamaksmise koostöös finantsinspektsiooniga. See tähendaks, et finantsinspektsiooni ülesandeks oleks eelkõige osamaksete kogumisega tekkida võivate küsimuste lahendamine, stressitestide läbiviimine, rahvusvaheline koostöö ja avalik kommunikatsioon. Lahendusega võib kaasneda huvide konflikt finantsinspektsiooni järelevalve ja kriisilahendusfunktsiooni täitva üksusega. Samas toimuks tõhusam ja mõjusam olemasolevate ressursside kasutamine tagatisskeemi ja finantsinspektsiooni poolt, tõenäoliselt väheneksid ka administratiivkulud ehk tekiks suurem rahaline kokkuhoid (VTK punkt 1.1, tabel nr 1; VTK punkt 4.2.2).
3. Tagatisfondile antakse juurde täiendavaid ülesandeid, eelkõige kriisilahenduse funktsioon – see tähendaks tagatisfondi funktsioonide laiendamist, tugevdamist, kriisilahenduses suurema rolli loomist ja asjakohaselt mehitamist ning finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksuse ja selle funktsioonide ületoomist finantsinspektsiooni alla. Variant nõuaks tagatisfondi seaduse ja finantsinspektsiooni seaduse muutmist. Tagatud oleks selgelt tagatisskeemi ja kriisilahendusfunktsiooni sõltumatus, kuid suureneda võib juhtimise ja töötajatega seotud administratiivne kulu (VTK punkt 1.1, tabel nr 1; VTK punkt 4.2.3).

• Kõigi eeltoodud kolme variandi puhul saab täiendavalt kaaluda lahendust, kus rahandusministeerium n-ö võtab üle tagatisfondi finantsvarad ja -kohustused, sh finantsvarade haldamise, finantsarvestuse pidamise. See tähendaks tagatisfondi osafondidesse kogutud vahendite paigutamiseks nn hoiu- või varade haldamise lepingu sõlmimist rahandusministeeriumi riigikassa osakonnaga. Sellega kaasneks lihtsam võimalus kasutada puudujäägi korral valmisolekulaenuna pikaajalist arvelduskrediiti. Sellisel juhul laieneksid tagatisfondile samad tingimused, mis on kõigil teistel kontsernikonto liikmetel. Tagatisfond teeniks oma kontsernikontol hoitavalt raha jäägilt sama intressi, mida riik teenib likviidsusreservi paigutustelt, ja saab igal ajal oma vahendeid kasutada. Lisaks ei kaasneks tagatisfondile teenustasusid (VTK punkt 4.2.3)
• Väljatöötamiskavatsus selgitab, et tagatisfondi ülesanded on juba praegu seotud tihedalt finantsinspektsiooni ülesannetega, eelkõige hüvitusjuhtumi korral, kui panga tegevus lõpetatakse või ka finantskriisi lahendamisel. Samas on tagatisfondil mitmeid sarnaseid ülesandeid ka finantsinspektsiooni järelevalvelise tegevusega, näiteks hüvitiste väljamaksmise võimekuse hindamiseks krediidiasutuste stressitesti läbiviimine. Kui tegemist on teises liikmesriigis asuva panga Eesti filiaali hüvitamisjuhtumiga, lisandub sellises olukorras ka andmevahetus ja suhtlus teiste riikide tagatisskeemidega. Seega võib tõdeda, et tagatisfondil endal pole ülemäära suurt iseseisvust teha avalikku kommunikatsiooni, korraldada efektiivsel määral andmeedastust ja andmete valideerimist, koostada hüvitiste saajate nimekirja, lahendada hüvitisjuhtumil tekkivaid intsidente ja osaleda rahvusvahelises koostöös (VTK punkt 3.1 alapunkt B).
• Väljatöötamiskavatsus tõdeb, et tagatisfondi osafondidesse kogutud vahenditest ei piisa suurema hüvitisjuhtumi korral, mistõttu täiendava rahastamise võimaluste olemasolu on väga oluline. Seadusega on loodud võimalus hüvitamisjuhtumil täiendavat rahastust hankida. Samas laenamine turuosalistelt või teiste riikide hoiuste tagamise skeemidelt võib praktikas olla problemaatiline ajakriitilisusest või turutingimuste seisukohast. Seetõttu tuleks Tagatisfondil paika panna  konkreetne finantseerimise skeem, sh tingimused, kuidas finantseerimine toimub. Sealhulgas tuleks kaardistada või sõlmida eelkokkulepped, kas riigi või turuosalistega vajadusel täiendava rahastuse saamiseks, et Tagatisfondi  hüvitamise kohustused õigeaegselt täita (VTK punkt 3.1 alapunkt C).
• Praegu peavad krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija kahe tööpäeva jooksul hoiuste peatamisest esitama Tagatisfondile hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste andmed. Lühike tähtaeg tähendab likvideerijatele/halduritele väga suurt koormust ning Versobanki juhtum näitas selle rolli olulisust, kuid ka koormavust. Kaalutakse Hollandi Single Customer View (SCV) mudeli eeskujul üleminekut, kus vastutus andmete (kliendipõhiste hoiuseandmete) õigeaegse ja korrektse esitamise eest liiguks likvideerijalt/pankrotihaldurilt krediidiasutusele endale. Eesti pangad juba edastavad praegu stressitesti raames Tagatisfondile SCV-faili, kuid küsimus on, kas ja millises vormis muuta see kohustuslikuks jooksvaks võimekuseks (VTK punkt 5.3.2).
• Väljatöötamiskavatsus selgitab, et kui tagatisfondi osafondi kogutud vahenditest ei piisa, näeb tagatisfondi seadus ette laenu võtmise võimalused, näiteks teiselt osafondilt, krediidiasutustelt/muudelt isikutelt, riigilt või riigigarantii vormis, samuti teoreetiliselt teise liikmesriigi tagatisskeemilt, mis on aga ebatõenäoline variant. Peamine praktiline probleem on, kas laenuleping jõutakse reaalselt sõlmida seadusega ette nähtud 7-tööpäevase hüvitamistähtaja jooksul, kuna pankadel võib kapitalinõuete tõttu puududa suuremahulise laenu andmise võimekus ning riigilt laenu saamine on küll kõige tõenäolisem, kuid selle kiirus, tingimused ja riigile tekkiv krediidirisk juhul, kui likvideerimisprotsess venib ja tagatisfond ei suuda laenu tähtaegselt tagasi maksta, vajavad täpsemat kokkulepet ja korraldust (VTK punkt 5.4.2).
• Väljatöötamiskavatsus toob välja, et senised läbiviidud stressitestid on tuvastanud tagatisfondi tegevuses kitsaskohti, sealhulgas võimalikku inimressursi nappust, probleeme andmete vastuvõtmisel mahupiirangute tõttu ning infotehnoloogia alaseid küsimusi. Tõstatatakse küsimus, kas oleks vajadus kehtestada stressitestide läbiviimisele detailsemad nõuded rahandusministri määrusega, kuna praegu sellist määrust ei ole, ning märgitakse, et tuvastatud kitsaskohad võiksid kõige tõhusamalt laheneda juhul, kui tagatisfondi funktsiooni võtaks täielikult üle finantsinspektsioon (VTK punkt 5.5.1).
• Väljatöötamiskavatsus tõstatab küsimuse, kas seadusega tuleks kehtestada täpsemad nõuded teiste riikide tagatisskeemidega sõlmitavatele koostöölepingutele, kuna kehtiv tagatisfondi seadus ei sätesta koostöökohustuste sisu ega lepingute nõudeid täpsemalt. Samuti märgitakse, et tagatisfondi praegune inimressurss on ebapiisav tulemuslikuks piiriüleseks koostööks ning juhul, kui tagatisfondi ülesanded antakse üle finantsinspektsioonile, tuleb seadusandlikult tagada juba sõlmitud koostöökokkulepete kehtivus või need vajadusel uuendada (VTK punkt 5.5.2).
• Väljatöötamiskavatsus tõstatab küsimuse, kas Eesti peaks laiendama hoiuste tagamiseks mõeldud vahendite kasutusala, kasutades EL hoiuste tagamise direktiivi artikli 11 lõigetes 3 ja 6 sätestatud võimalust kasutada vahendeid ka ennetavate või kriisilahendusega seotud eesmärkide, näiteks raskustes oleva panga likviidsuse toetamise jaoks. Praegu Eesti seda võimalust ei kasuta. Samuti tõstatatakse küsimus, kas tagatisfondil peaks olema järelevalvelise hinnangu andmisel tasakaalustav roll, arvestades et tagatisskeemidel on rahvusvahelises praktikas ja erialases kirjanduses nähtud potentsiaali panna täiendavat väärtust skeemiosaliste maksevõimelisuse hindamisele (VTK punkt 5.5.4).

Millal jõustuvad muudatused?
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt koostatakse eelnõu 2027. aastal. Eelnõu eeldatav jõustumisaeg on 2028-2029 aasta.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 29. septembriks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.