Jaga mõtteid, kas teadus- ja arendustegevuse toetuse arvestuses tuleks tulemusnäitajaid ja arvestatavaid tulusid täpsustada

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on suurendada toetuse jaotamise läbipaistvust, ühtlustada arvestuspõhimõtteid ja tagada, et toetuse jaotamisel arvestatakse üksnes teadus- ja arendustegevusega otseselt seotud tulemusi.

Keda mõjutab?

• Teadus‑ ja arendusasutusi;
• ülikoole;
• evalveeritud rakenduskõrgkoole. 

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõuga täpsustatakse, et tegevustoetuse tulemusosa arvestamisel võetakse edaspidi arvesse üksnes Eesti ülikoolis kaitstud doktoritöid. Praegu selline täpsustus määruses puudub (eelnõu § 1 punkt 1; määruse § 4 lõige 1).
• Muudatuste kohaselt läheb avaliku sektori asutuse teadlaste järelkasvu näitajana arvesse kaasjuhendamine ainult sellise avaliku sektori asutuse puhul, mis ei ole ülikool. Kaasjuhendamine peab olema sisuliselt seotud asutusega, milles kaasjuhendamine arvesse läheb ja juhendamine ei tohi olla pelgalt formaalne ning doktorandi teadustöö ja tema ja juhendaja asutuses tehtava töö vahel peab  olema selge seos. Praegu kehtiv sõnastus võimaldab arvestada ka ülikoolidevahelist kaasjuhendamist (eelnõu § 1 punkt 2; määruse § 4 lõige 2).
• Kehtiva õiguse kohaselt läheb tegevustoetuse tulemusosa arvestusse ainult selline lepinguline tulu, mille maht on vähemalt 3000 eurot lepingu kohta ning väiksemad lepingulised tulud jäävad arvestusest välja. Eelnõuga kaotatakse see 3000-eurone piirmäär immateriaalse vara kasutusõiguse ja sordikaitse õiguse andmisest saadava tulu puhul, mistõttu läheb selline tulu tulemusosa arvestusse ka siis, kui see jääb alla 3000 euro. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et sellised tulud on väiksemast mahust hoolimata olulised teadmussiirde näitajad (eelnõu § 1 punkt 3; määruse § 5 lõige 1).
• Praegu ei lähe tegevustoetuse tulemusosa arvestusse riigieelarvelised konkurentsipõhised teadus- ja arendustegevuse toetused, mille on välja andnud teadus- ja arendustegevuse eest vastutav ministeerium või tema valitsemisalas olev rakendusüksus (haridus- ja teadusministeerium või Eesti teadusagentuur). . Eelnõuga laiendatakse seda välistust kõigile haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kaudu antavatele konkurentsipõhistele toetustele, sõltumata sellest, milline asutus need tegelikult välja annab. Seega jäävad arvestusest välja ka näiteks riigi tugiteenuste keskuse ja Eesti teaduste akadeemia kaudu makstavad toetused. Erandina lähevad arvestusse siiski koefitsiendiga 1 strateegiliste uuringute programmi toetused (eelnõu § 1 punkt 4; määruse § 5 lõige 1 punkt 5).
• Eelnõuga lisatakse uus reegel, mille kohaselt tulemusosa mahu määramisel ei arvestata tulusid, mis on loetletud eraldi lisatavas lisas „Tegevustoetuse tulemusosa määramisel mittearvestatavad tulud lepingutest“. Nendeks on näiteks väiksemad tellimustööd, teatud riiklikest programmidest ja struktuuritoetustest saadud tulud, teadus- ja arendustegevusega mitteseotud lepingute tulud jne (eelnõu § 1 punkt 5; määruse § 5 lõige 4).
• Kehtiva määruse kohaselt arvestatakse äriühinguna tegutseva eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutuse tegevustoetuse tulemusosa määramisel tulemusnäitajana koefitsiendiga 2 teadusartiklit, mis on kajastatud tunnustatud andmebaasides (Web of Science'i alamandmebaasid ja Scopus), kuid kogumikes avaldatud artiklid on välistatud. Eelnõu kohaselt hakatakse edaspidi arvestama ka samade andmebaaside eelretsenseeritud kogumikes, sealhulgas konverentsikogumikes avaldatud artikleid, kuid madalama koefitsiendiga 1. Teadusajakirjas avaldatud artikli koefitsient 2 ei muutu. Muudatus on põhjendatud sellega, et konverentsikogumike publikatsioonid on eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadustegevuse oluline ja rahvusvaheliselt tunnustatud osa  (eelnõu § 1 punktid 7 ja 8; määruse § 7 lõiked 1 ja 1¹).
• Praegu arvestatakse äriühingust asutuse tegevustoetuse tulemusosa määramisel tulemusnäitajana koefitsiendiga 4 kaitstud doktoritööde arvu, kui doktoritöö juhendaja või kaasjuhendaja töötab äriühingust asutuses ning doktorant on samas äriühingus töötanud vähemalt poole doktoriõpingute nominaalajast vähemalt 0,5 koormusega ja tema töö on seotud doktoritöö valdkonnaga. Eelnõu kohaselt hakatakse edaspidi arvestama üksnes Eesti ülikoolis kaitstud doktoritöid. Praegu ei ole ülikooli asukohta täpsustatud. Lisaks muudetakse nõuet nii, et äriühingus töötamise kohustus peab olema täidetud mõlemal poolel korraga doktoriõpingute ajal, mitte juhendaja puhul üldiselt praeguse ajahetke seisuga. See tähendab, et juhendamine läheb arvesse ka siis, kui juhendaja on äriühingust töötamise lõpetanud vahetult enne doktoritöö kaitsmist, kuid oli doktoriõpingute ajal nõuetele vastav ja on ametlikult jäänud doktoritöö juhendajaks. Samuti täpsustatakse, et juhendamisperioodi hulka arvestatakse ainult aeg, mil doktorant tegelikult doktoritööd tegi ehk akadeemilisel puhkusel viibimise ja õppeaja pikendamise aega arvesse ei võeta (eelnõu § 1 punkt 9; määruse § 8 punkt 1).
• Kehtiv määrus sätestab, et äriühinguna tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuse tulemusosa määramisel arvestatakse tulemusnäitajana koefitsiendiga 1 kaitstud magistritööde arvu, mille juhendaja töötab äriühingust asutuses ja mille teema on seotud äriühingu tegevusalaga, kuid ei täpsusta ülikooli asukohta ega juhendaja töötamise kestust ja ajastust ei ole täpsustatud. Eelnõu kohaselt peab edaspidi arvestama üksnes Eesti ülikoolis kaitstud magistritöid. Lisaks kehtestatakse nõue, et juhendaja pidi töötama äriühinguna tegutsevas eraõiguslikus teadus- ja arendusasutuses vähemalt poole magistriõpingute nominaalajast vähemalt 0,5 koormusega (eelnõu § 1 punkt 10; määruse § 8 punkt 2).
• Eelnõu kohaselt tuleb avaliku sektori asutusel ja äriühinguna tegutsevatel eraõiguslikel teadus- ja arendusasutustel tegevustoetuse mahu määramise alusandmed edaspidi esitada teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi etteantud vormil. Praegu kehtiv nõue vormi ei täpsusta (eelnõu § 1 punktid 11 ja 12; määruse § 10 lõiked 1 ja 2).
• Praegu ei ole määruses täpselt loetletud, milliseid tulusid tegevustoetuse tulemusosa arvutamisel arvesse ei võeta. Eelnõuga lisatakse määrusele lisa, kus on ammendavalt loetletud sellised tulud. Peamised neist on:

1.  alla 3000-eurosed tellimustööd, millele ei ole aluseks üle 3000-eurose kogumaksumusega leping;
2. tulu immateriaalse vara kasutusõiguse andmisest, kui vara ei ole tekkinud teadus- ja arendustegevuse tulemusena või selle olemasolu ei ole dokumentaalselt tõendatav;
3. riigieelarvelised teadus- ja arendustegevuse toetused nagu asutuse tegevustoetus, riiklik uurimistoetus ja sihttoetus;
4. mittekonkurentsipõhistest riiklikest programmidest saadud tulu, kus asutus on määratud tegevuse teostajaks;
5. struktuuritoetustest rahastatud meetmed;
6.  tulu lepingutest, mille sisu ei ole seotud teadus- ja arendustegevusega, näiteks poliitikauuringud, turu-uuringud ja üldotstarbeline andmekogumine (eelnõu § 1 punkt 13; määruse lisa).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. oktoobril 2026. aastal.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 11. augustiks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan haridus- ja teadusministeeriumile.