Jaga arvamust riigiabi üldiste grupierandite lihtsustamise kohta

Mis on avaliku konsultatsiooni eesmärk?
Avaliku konsultatsiooni eesmärk on koguda arvamusi eelnõu kohta, mis asendaks hetkel kehtiva üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 uue versiooniga, mis viiakse kooskõlla praeguste sotsiaalsete, turu- ja tehnoloogiliste tingimustega.

Keda konsultatsioon mõjutab?
Kõiki ettevõtjaid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõuga kehtestatakse teatavate abiliikide, nagu väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava investeeringuteks ettenähtud abi, riskifinantseerimisabi, koolitusabi ja kohalikule taristule antava abi jaoks uued lihtsustatud eritingimused (eelnõu artikkel 20). Näiteks nähakse sellistele ettevõtjatele antava investeeringuteks ettenähtud abi puhul ette, et kui abisumma ei ületa 300 000 eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta, võib abi osakaal olla kuni 100% abikõlblikest kuludest, olenemata ettevõtja suurusest. Kehtiva määruse kohaselt on abi osakaal piiratud 20%-ga väikeettevõtjate puhul ja 10%-ga keskmise suurusega ettevõtjate puhul ning suurematel ettevõtjatel puudub võimalus seda abi saada.
• Komisjon plaanib lisada eelnõuga uue abisaajate liigi, milleks on noored ettevõtjad, et võimaldada neile teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi (eelnõu artikkel 29). Eelnõu kohaselt võiks noortele ettevõtetele antava abi maksimumsummasid kahekordistada juhul, kui tegemist on sotsiaalse ettevõttega ehk ettevõttega, mille põhikirja või statuudi kohaselt on peamiseks eesmärgiks mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju saavutamine, mis kasutab vähemalt poole oma kasumist peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning millel on eelnevalt kindlaksmääratud menetlused ja eeskirjad, mis tagavad, et kasumi jaotamine ei kahjusta peamist sotsiaalset eesmärki. 
• Eelnõuga laiendatakse üldise grupierandi määruse kohaldamisala, et hõlmata põllumajandustoodete esmatootmise sektor ning kalandus- ja vesiviljelussektor, mis on hetkel kehtiva määruse kohaldamisalast suures osas välja jäetud (eelnõu artiklid 29 ja 43).
• Eelnõus võetakse liikmesriikide jaoks kasutusele uus kombineeritud alaliik „rakendusuuringud ja tootearendus“, mille puhul ei pea enam edaspidi eristama rakendusuuringuid ja tootearendust (eelnõu artikkel 32). Kehtiva määruse kohaselt on rakendusuuringud ja tootearendus kaks eraldiseisvat abiliiki, millest esimest võib toetada abiga kuni 50% osakaaluga ja teist kuni 25% osakaaluga abikõlblikest kuludest. Eelnõu kohaselt võiks aga rakendusuuringute ja tootearenduse mistahes kombinatsioonile kohaldada ühtset 30% abi osakaalu. 
• Eelnõuga plaanitakse lihtsustada katse- ja eksperimenditaristule antavat abi, et toetada väga spetsiifilisi rajatisi, millele on juurdepääs kolmandatel isikutel tehnoloogia, sh digitehnoloogia arendamiseks ja laiendamiseks (eelnõu artikkel 38).
• Plaanitavate muudatuste kohaselt pikendatakse innovatsiooniklastritele antava tegevusabi lubatud kestust, mis hõlbustab koostööd, näiteks seoses digitehnoloogia kasutuselevõtuga (eelnõu artikkel 39). Tegevusabi võib edaspidi anda kuni kümneks aastaks, kuid seda perioodi saaks veel kuni kümne aasta võrra pikendada. Hetkel kehtiva määruse kohaselt võib innovatsiooniklastritele anda tegevusabi piiratud aja jooksul, mis ei ületa 10 aastat. Innovatsiooniklaster on struktuur või organiseeritud rühm, mis koosneb sõltumatutest pooltest (näiteks innovaatilised idufirmad, väikesed, keskmise suurusega ja suurettevõtjad) ning mille eesmärk on soodustada innovatsiooni ja uusi koostööviise taristu jagamise ja/või selle jagamise edendamise, teadmiste ja kogemuste vahetamise ning klastri ettevõtjate ja muude organisatsioonide vahelise teadmussiirde, võrgustumise, teabe levitamise ja koostöö tõhusa toetamise kaudu.
• Eelnõuga lisatakse võimalus toetada väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate uuenduslikku tegevust, näiteks subsideeritud juurdepääsu elutähtsale digitaristule ja regulatiivsetele testkeskkondadele (eelnõu artikkel 41).
• Eelnõuga lihtsustatakse keskkonnakaitseks antava abisumma arvutamist. Kui hetkel kehtiva määruse kohaselt on ette nähtud meetod, et abi osakaal tuleb arvutada üksnes nende lisakulude pealt, mis tekivad võrreldes olukorraga, kus investeeringut ei tehtaks, siis eelnõu kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada abi osakaalu kõigi investeeringutega seotud kulude suhtes (eelnõu artikkel 52).
• Hetkel kehtiv määrus sätestab tingimuse, et kui tegemist on investeeringuteks ettenähtud abiga hoonete energiatõhususe projektidele, mida antakse rahastamisvahendite vormis, siis kehtib sõltumatute erainvestorite täiendavate investeeringute nõue. Eelnõu kohaselt edaspidi seda tingimust ei oleks (eelnõu artikkel 56).
• Plaanitavate muudatustega ajakohastatakse hoonete energiatõhususe meetmete suhtes kohaldatavaid sätteid, suurendades lubatud abi osakaalu baasmäära, et toetada sotsiaalruumide ja taskukohaste eluasemete rajamist (eelnõu artikkel 56).
• Komisjon kavatseb suurendada eelnõuga tegevusabi saamiseks abikõlblike lennujaamade lubatud suurust (eelnõu artikkel 79). Kui hetkel antakse tegevusabi lennujaamadele, mille keskmine aastane reisijate arv ei ületa 200 000 reisijat, siis edaspidi antakse tegevusabi lennujaamadele, mille keskmine aastane reisijate arv ei ületa 500 000 reisijat.

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2027. aastal.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 22. aprilliks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.