Avalda arvamust seoses plaanitava Euroopa Liidu erakorraliste meetmete paketiga

Mis on muudatuste eesmärk? 

Plaanitav Euroopa Liidu erakorraliste meetmete paketi (edaspidi lühendiga SMEI) eesmärk on tugevdada ühtse turu toimimist ning pakkuda kiireid ja praktilisi lahendusi kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise ning tarnimise probleemidele kriisi ajal. Meetmed tagavad kriisiajal kiire ja õigeaegse koostöö ja teabevahetuse liikmeriikide ja Euroopa Liidu asutuste vahel.  

Keda mõjutab? 

• Ettevõtteid, kes tegutsevad Euroopa Liidu turul 

Mis on olulisemad muudatused? 

• Euroopa Komisjoni ettepanek näeb ette võimaluse kehtestada ühtse turu valvsusrežiimi, mida saab kasutada strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste tarnimise olulise katkestuse ohuga tegelemiseks, mis võib järgmise kuue kuu jooksul eskaleeruda ühtse turu hädaolukorraks (vt SMEI arikkel 9). 

• Samuti annab ettepanek võimaluse käivitada ühtse turu hädaolukorra, juhul kui, kriisil on laiaulatuslik mõju ühtsele turule, mis tõsiselt häirib vaba liikumist ühtsel turul või tarneahelate toimimist, mis on hädavajalikud elutähtsa ühiskondliku või majandustegevuse säilitamiseks ühtsel turul (SMEI artikkel 13) 

• Ettepaneku kohaselt, kui Komisjon aktiveerib valvsusrežiim, peavad riigi pädevad asutused jälgima strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste tarneahelaid, mis on kindlaks määratud valverežiimi aktiveerivas rakendusaktis. Liikmesriigid koostavad ja haldavad nimekirja kõige olulisematest oma riigi territooriumil asuvatest ettevõtjatest, kes tegutsevad valvsusrežiimi aktiveerivas rakendusaktis kindlaks määratud strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste tarneahelas. (Vt SMEI artikkel 11). 

• Valvsusrežiimi aktiveerimise korral võib Euroopa Komisjon määrata strateegilise tähtsusega toodete seast need kaubad, mille jaoks on vaja moodustada varu, et olla valmis ühtse turu hädaolukorraks (vt SMEI art 12). 

• Plaanitav määrus annab Euroopa Komisjonile õiguse nn valvsusrežiimis nõuda kindlaks tähtajaks liikmesriikidelt ja kriisis olulistes tarneahelates osalevatelt ettevõtetelt teavet kriisis oluliste toodete varude ning nende tarneahelate kohta. Informatsiooni pärimine puudutab nii ettevõtete Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides paiknevaid tootmisrajatisi, mida opereeritaks, ollakse lepinguliselt seotud või kust ostetakse toorainet. (vt SMEI art 24). 

• Ettepaneku kohaselt peab teabenõue olema põhjendatud ja proportsionaalne. Lisaks jääb ettevõttele võimalus keelduda teabe avaldamisest, kuid see peab olema põhjendatud (vt SMEI art 24 lg 2). 

• Plaanitav määrus tagab teabe jagamise puhul ärisaladuse ning tundliku ja konfidentsiaalse teabe kaitse. (vt SMEI art 25) 

• Ettepanek annab Komisjonile võimaluse kutsuda ettevõtteid, kes tegutsevad kriisiolulistes tarneahelates, prioriseerima ja vastu võtma tellimusi kriisiga seotud kaupade tootmiseks või tarnimiseks (vt SMEI art 27). Juhul, kui ettevõtte nõustub prioriteedi määramise nõudega, siis muutub see kohustus tema jaoks ülimuslikuks, mis tahes teiste täitmiskohustuste ees. 

• Plaanitava ettepaneku kohaselt saab Komisjon määrata trahve, kui kohustuslikele teabepäringutele ei vastata või esitatakse valeinformatsiooni. Samuti saab määrata trahve juhul, kui ettevõte ei nõustu Komisjoni ettepanekul prioriseerima kriisis oluliste toodete tootmist ning ei põhjenda piisavalt enda keeldumist (vt SMEI art 28). 

• Komisjonil on võimalus eelmises punktis nimetatud juhtumite korral määrata trahv, kuni 200 000 euro ulatuses.(vt SMEI art 28 lg 2). 

• Ettepanek jätab Komisjonile võimaluse anda enne trahvi määramist ettevõttele võimaluse avaldada enda seisukohtasid (vt SMEI art 31). 

• Plaanitava määruse kohaselt peavad liikmesriigid looma ühtsed kontaktpunktid, mille kaudu on võimalik nii eraisikutel kui ettevõtetel saada informatsiooni kriisiaegsete meetmete kohta. 

Millal jõustuvad muudatused? 

SMEI määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hetkel ei ole teada millal ettepanek jõustub. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 4. novembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes koostab teema osas Eesti seisukoha.