Avalda arvamust Euroopa Komisjoni renoveerimisalase strateegia kohta
Mis on strateegia eesmärk?
Strateegia eesmärk on vähendada kasvuhoonegaase ning hoonete energiakulukust. Eelkõige on soov järgmise kümne aasta jooksul renoveerimismäärasid vähemalt kahekordistada ning tagada, et renoveerimine suurendaks hoonete energia- ja ressursisäästlikkust. 2030. aastaks võiks Euroopa Komisjoni hinnangul renoveerida 35 miljonit hoonet ja luua Euroopa Liidu ehitussektoris veel kuni 160 000 rohelist töökohta, mis aitaksid sektoril taastuda Covidi mõjudest.
Keda mõjutab?
- Ettevõtteid, kes tegelevad või soovivad tegeleda hoonete renoveerimistega
Mis on olulisemad põhimõtted?
Euroopa Komisjoni tahe on toetada majade loodussõbralikku ning energiasäästlikku renoveerimist, sest hetkel ei ole Euroopa Liidu riikides energiatõhususega arvestav renoveerimine nii populaarne, kui see võiks olla - eelkõige on renoveerimine kulukas, samuti võivad erinevatest seadustest tulla ranged nõuded.
Konkreetsemad strateegilised sammud on järgmised:
- tugevdada EL riikide avaliku ja erasektori teadmisi energiasäästliku renoveerimise osas;
- uurida võimalusi kehtestamaks rangemaid kohustusi energiatõhususe tagamiseks (näiteks spetsiaalsete sertifikaatide süsteemi tekitamine, mis aitaks hinnata hoone energiasäästlikkust ning minimaalsete kohustuslike standardite loomine energiatõhususe tagamise jaoks);
- soov tagada asjakohane ning eesmärgipärane Euroopa Liidu rahastus ning lihtsustada riigiabi reegleid ehitiste energiatõhusa renoveerimise osas;
- suurendada energiasäästlike renoveerimisprojektide ettevalmistamise ning nende elluviimise taset;
- edendada digitaalselt tarku renoveerimisteenuseid;
- renoveerida hooneid, mis pole energiasäästlikud või ei taga näiteks juurdepääsu puuetega inimestele, vanematele isikutele ning seeläbi parandada inimeste elujärge (näiteks väheneb elektritarbimine);
- vähendada kütte- ja jahutussüsteemidest tingitud süsinikukogust.
- Euroopa Liit soovib toetada renoveerimist, et oleks rohkem jätkusuutlikumaid ning energiasäästlikumaid hooneid. Selle tulemusena paraneks hoonete elanike ja kasutajate elukvaliteet, väheneks Euroopa kasvuhoonegaaside heide, rohkem oleks soositud digiteerimine ning populaarsemaks muutuks materjalide korduskasutamine ja ringlussevõtt.
- Strateegia toob esile, et erilist tähelepanu vajavad kolm valdkonda: 1. avalike hoonete renoveerimine (näiteks haiglad, koolid jms); 2. uuenduste abil kütte- ja jahutussüsteemidest tuleneva saaste vähendamine; 3. hoonete renoveerimine, mis säästavad kõige vähem energiat.
Olulisemad strateegias esile toodud põhimõtted:
- edendada energiatõhusust;
- luua taskukohased elamistingimused;
- vähendada üleüldist süsinikusisaldust;
- minimeerida hoonete ökoloogilist jalajälge;
- tagada kõrged tervise-ja keskkonnastandardid;
- lahendada rohelise kui ka digitaalse ülemineku kaksikprobleem;
- austada arhitektuurilisi ning esteetilisi väärtusi.
Ettevõtjate arvamusi ootan hiljemalt 6. novembriks e-posti aadressile mari-lii[at]koda.ee. Ettevõtetelt laekunud tagasiside põhjal koostan Kaubanduskoja seisukoha, mille saadan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.