Töövõidud ja tegevused aastal 2017
Täname Sind, et oled osa Eesti suurimast ettevõtlusorganisatsioonist! Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulka kuulub täna üle 3200 tubli ettevõtte ja Sina oled üks nendest. Kaubanduskoja üks eesmärkidest on seista ettevõtjate heaolu ja õiguste eest, tuletada riigivõimule järjepidevalt meelde, et aus ja võrdne kohtlemine peavad olema esiplaanil ning ettevõtjaile antud lubadusi tuleb järgida. Möödunud aastal saime seda teha korduvalt ja saavutasime ühise jõupingutusena muuhulgas ka mitme uue planeeritud maksu ärajätmise.
Oleme seisnud ja seisame jätkuvalt selle eest, et riigi sekkumine ettevõtlusesse oleks minimaalne, et maksu- ja muud kohustused, mis on seadustega kehtestatud, kuuluksid täitmisele ühetaoliselt ega tekitaks ebaausat konkurentsi, et üldise väheneva tööjõu taustal ei suureneks avaliku sektori suurus ning et seaduste muutmisel arvestataks alati mõjuga Eesti ettevõtete konkurentsivõimele.
Eelmisel aastal esitasime riigile 110 ettevõtlust puudutavat seisukohta. Toome Sinuni möödunud aasta olulisemad teemad, mis meie ettevõtluskeskkonda enim mõjutasid.
- Pakendimaks, panditulumaks ja magustatud joogi maks jäid ära või lükati edasi. Kaubanduskoja survel loobus riik turule toomise pakendiaktsiisi kehtestamisest. Ettevõtjate jaoks tähendab see rahalist võitu ca 15–20 miljonit eurot aastas. Riik loobus kaubanduskoja ja teiste ettevõtjate esindusorganisatsioonide survel panditulumaksust, mis oleks kaasa toonud kontsernisiseste laenude maksustamise tulumaksuga. Selle asemel jõudis 1. jaanuaril 2018 seadusesse põhimõte, mille kohaselt võib maksu- ja tolliamet maksustada emaettevõtjale ja emaettevõtja tütarettevõtjatele antud laenud, kui laenu tingimused viitavad sellele, et sisuliselt on tegemist varjatud kasumieraldisega. Riik plaanis 2018. aastast kehtestada magustatud jookidele maksu, kuid kaubanduskoja ja teiste ettevõtjate esindusorganisatsioonide survel loobus riik limonaadimaksu kehtestamise plaanist. Selle tulemusena jääb riigil saamata ca 15 mln eurot ning ettevõtetele ei lisandu täiendavat halduskoormust.
- Töötaja majutamise ja transpordi kulud vabastati erisoodustusmaksust. Tänu kaubanduskoja pingutustele on alates 1. juulist 2017 antud tööandjale võimalus hüvitada maksuvabalt töötaja majutamise kulud, mis ei ole seotud lähetamisega. Seda saab teha juhul, kui töötaja elukoht on vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ning töötajal puudub lähemal eluase. Kui töökoht on Tartus või Tallinnas, saab töötajale majutamist maksuvabalt hüvitada 200 euro ulatuses ühes kuus, mujal 100 euro ulatuses. Tänu kaubanduskoja ettepanekule ei loeta enam erisoodustuseks tööandja kulutusi töötajate transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elab vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab töötajatele transporti bussi või vähemalt kaheksakohalise sõidukiga.
- Jõustus uus riigihangete seadus. 1. septembril jõustus riigihangete seadus, millest leiab ka mitmeid kaubanduskoja ettepanekuid. Koja eestvedamisel lisati riigihangete seadusesse näiteks säte, mis kohustab ehitushankes osalevat ettevõtjat maksma oma töötajatele palka, mis ei tohi olla väiksem kui 70 protsenti sama valdkonna keskmisest töötasust. Koja ettepanekul lisandus seadusesse ka pakkuja kohustus põhjendada, miks pakkumuses sisalduv teave märgitakse ärisaladuseks.
- Taastati juhatuse liikme võimalus võtta end töötuna arvele. 2014. aastal jõustus seadusemuudatus, mille järgi ei võinud juhatuse liige enam töötuna arvel olla ega saada töötuskindlustushüvitist. Seda muudatust kritiseerisid lisaks kaubanduskojale ka näiteks õiguskantsler ning riigikohus, leides, et selline keeld on vastuolus põhiseadusega. Riik võttis kriitikat kuulda ning alates 2018. aastast on juhatuse liikmel taas võimalus end töötuna arvele võtta, kui ta ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu ning ta täidab töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi.
- Ettepanekud maksejõuetusega kaasnevate probleemide leevendamiseks. Esitasime justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, mis aitavad meie hinnangul kaasa maksejõuetusõigusega seonduvate probleemide leevendamisele ning tagavad ausamat ettevõtluskeskkonda. Justiitsministeerium lubas alustada kiireloomuliste muudatuste elluviimist 2017. aastal, kuid see lükkus edasi 2018. aastasse.
- Jätkus nullbürokraatia projekti elluviimine. Kaubanduskoda esitas 2015. aasta lõpus riigile n-ö nullbürokraatia projekti raames 62 konkreetset ettepanekut ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. 2017. aasta lõpuks on riik viinud ellu 16 koja ettepanekut (nt vähenenud on bürokraatia seoses välismaalastega; tööandja ei pea iga kuu riigile esitama erivajadusega inimese eest sotsiaalmaksu maksmise taotlust) ning üle 30 ettepaneku on veel töös.
Seadusandluse kullipilgul jälgimine on siiski vaid üks kaubanduskoja tegevustest. Viimase 20 aasta jooksul on koda korraldanud Eesti ettevõtjatele pea 340 ärivisiiti ning võõrustanud välisriikide ettevõtjaid rohkem kui 310 korral. Sel aastal plaanime ettevõtjatega külastada näiteks Kanadat, Valgevenet, Ukrainat, Serbiat, Tšiilit, Rwandat ja veel mitmeid teisi riike eesmärgiga aidata kaasa ärivõimaluste laienemisele.
Möödunud aastal alustasime Eesti eksportööride saavutusi tutvustava inglisekeelse uudiskirja Export News välja andmist, mida saadame iga kahe kuu tagant üle 500 kontaktile terves maailmas. Oma uudist saavad sel viisil levitada kõik. Anna meile oma huvist teada!
2017. aastal korraldasime 80 koolitust ja seminari, millel oli kokku üle 3000 osaleja. Meie populaarsed liikmeüritused kevadball, tennise- ja golfiturniir, ärihooaja avamine ning koja 92. aastapäeva tähistamine tõid kokku ligi 2000 külalist. Ka sel aastal ootame Sind nendest üritustest osa võtma!
Edukat uut aastat teie ettevõttele!