Ettevõtjad ei toeta põhikooli eksamite lävendite kaotamist
„Muuta meie haridussüsteemi nii, et selle eesmärgiks on ainult lõputunnistuse andmine, ei tundu mõistlik isegi kooli lõpetavale noorele, ometi on selline teema laual kõrgelt haritud ametnikel. On selge, et õpikontrollide kaotamine ei toeta õppekavade paremat omandamist, ega aita tõsta või hoida meie hariduse kvaliteeti,“ sõnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ning juhtis tähelepanu reaalainete õppekavade omandamise tähtsusele. On enam kui tõenäoline, et eksamite kaotamisel langeb inseneeria ja teiste tehniliste ainete õppekavadele astujate hulk ning ka kvaliteet. „See aga mõjutab otseselt meie majanduse, ettevõtete ning ka inimeste konkurentsivõimet tulevikus. Veelgi enam, see mõjutab ka meie igapäevast elukeskkonda, kus ei ole ehitist ega tehnoloogilist vahendit, mille loomise juures ei ole inseneri olnud,“ rõhutas Luman.
Koda on viimase kümnendi jooksul korduvalt juhtinud otsustajate tähelepanu reaalainete õpetajate vanuselisele struktuurile ning väikesele järelkasvule. Praeguseks on sisuliselt iga neljas füüsika ja keemia õpetaja üle 60 aasta vana, ning sama kehtib ka juba iga viienda matemaatika, bioloogia või geograafia õpetaja kohta. Üha sagedamini on just väiksemates ja tõmbekeskustest kaugemal paikevates koolides olukord selline, kus reaalainete õpetajaid ei ole ning õppekava mingisugusegi omandamise tagamiseks annavad ainet õpetajad, kellel vastav väljaõpe puudub.
Eksamite tulemuste langus on põhjustatud kehvast kriisijuhtimisest
Võrreldes tervisekriisi eelseid 2019. eksamite tulemusi ning 2021. aasta riigieksamite tulemusi on selge, et kriisijuhtimisega ei ole tuldud toime.
2019. aastal sooritas eesti keele eksami kokku 8756 õpilast, kellest negatiivse tulemuse sai ca 3%. 2021. aastal sooritas eesti keele riiklikku eksamit 9724 õpilast, kellest ca 12% kukkus läbi. Matemaatika eksami sooritajaid 2021 oli 11 556, kellest negatiivse tulemuse sai ca 13%. 2021. aastal sooritas eksami12 640 õpilast, kellest ca 39% kukkus läbi.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas, et sisuliselt on esimesel korral läbikukkujate hulk kasvanud nii matemaatikas kui ka eesti keeles ligi 3 korda. „Kriis on mõjutanud nii õpilasi kui õpetajaid, kuid probleem on saanud alguse kriisijuhtimise probleemidest. Muutunud oludes ei ole suudetud lihtsalt koheneda. Õpetajad, õpilased ega ka koolid ei saa iseseisvalt lahendada strateegilisi kitsaskohti- ei kriisi ajal, ega ka pikaajaliselt. Praegune soovitud muudatus kaotab näiliselt ka läbikukkumistest tuleneva probleemi, kuid tekitab olukorra, kus õpilastel on võimalik õppekavad jätta omandamata. See seab ohtu noorte võimalused nii edasiõppimises kui ka elukutsete valikul,“ ütless Palts ning lisas: „Eksamitel läbikukkunud õpilaste hulga kasv on selge märk sellest, et hariduse kvaliteet on ebaühtlane ning ka aineõpetajaid ei ole piisavalt. Need on alusprobleemid, millega peame viivitamatult tegelema - mitte lävendite kaotamisega.“
Kaubanduskoja hinnangul tuleb eksamilävendi kaotamise eelnõu menetlus peatada ning selle asemel tuleb esimese sammuna kokku leppida, kuidas lahendada tänaseid hariduse alusprobleeme. Näiteks tuleb leida lahendus, kuidas tagada põhihariduse kõrge tase kõikjal Eestis, kuidas tagada õpetajate järelkasv ning kuidas toetada reaalainete populariseerimist. Kindlasti on erinevaid probleeme välja tuua ka õpetajatel ja teistel ühiskonnagruppidel peale ettevõtjate. Enne selliste lahenduste kokkuleppimist ei pea koda õigeks eksamilävendi kaotamist või teiste sarnaste muudatuste tegemist, sest puudub arusaam, kas ja kuidas aitavad need kaasa põhihariduse alusprobleemide lahendamisele.