Justiitsministeeriumil on väljatöötamisel mitmed pankrotiseaduse muudatused, mille eesmärk on muuta pankrotimenetlused kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks. Kokku on käsitlusel 15 teemat, neist olulisematest lühidalt allpool.

Välisministeerium küsis kojalt arvamust seoses võimaliku väliskaubandusministri ametikoha loomisega. Koda leiab, et Eestil on vaja ministrit kelle vastutusvaldkonnas oleksid ekspordi ja investeeringutega seonduvad teemad. Täna ei toimu majandusdiplomaatide ja välisriikides resideeruvate EASi ekspordinõunike vahel piisavalt koordineeritud tegevust Eesti ekspordi arendamiseks.

Siseministeerium soovib muuta tuleohutuse seadust, mille suurim muudatus on iga-aastase tuleohutusaruande esitamise kohustuse asendamine tuleohutusülevaatuse esitamisega iga kolme aasta tagant. Koja hinnangul toimib tänane tuleohutuse enesekontrolli süsteem hästi ning see on osa tuleohutustegevusest. Uus olukord tooks ettevõtetele täiendavaid kulusid ja selle tegelikku tõhusust ei ole võimalik ette hinnata.

Kaubanduskoda koos suure osa jäätmevaldkonna osapooltega ei toeta jäätmeseaduse eelnõud, mis on tänaseks riigikogus menetlusel olnud 17 kuud. Eelnõu on ebaselge, paljude muudatuste järele puudub praktiline vajadus ning esineb risk, et eelnõusse lisatakse kohustusi, millega seonduvad suured kulutused nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.

Täname Sind, et oled osa Eesti suurimast ettevõtlusorganisatsioonist! Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulka kuulub täna ligi 3300 tublit ettevõtet ja Sina kuulud nende hulka. Kaubanduskoja üks

Riigikogus on arutlusel maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise eelnõu, millega piiratakse oluliselt nii väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist kui ka selle metsastamist. Kaubanduskoda leiab, et eelnõu on vastuolus põhiseadusega.

Kaubanduskoda tegi aasta alguses Riigikogule ettepaneku täpsustada 6 kuu reeglit, sest see ei ole kohtu ega õiguskantsleri hinnangul piisavalt selge ning ei kaitse seetõttu ettevõtete ootusi.

Siseministeerium soovib kehtestada järgmise aasta sisserände piirarvu poolaasta kaupa, kus esimesel poolaastal võib välja anda 657 elamisluba ja teisel poolaastal 658 elamisluba. Koda on sellele muudatusele vastu, sest see pigem süvendab sisserände piirarvu täitumisega seonduvat probleemi. Ettevõtete ja majanduse vaatest (sh ka riigi maksutulude vaatest) tähendab kunstliku piirangu seadmine tulude piiramist või nendest vabatahtlikult loobumist.