Ülevaade 1. jaanuaril jõustuvatest seadusemuudatustest

Koda koostas ettevõtete jaoks ülevaate kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustuvad 1. jaanuaril. Kokku jõustub uue aasta esimesel päeval rohkem kui 200 õigusakti.

Ettevõtete jaoks on positiivseks sõnumiks see, et uuest aastast ei tule ettevõtete kasumimaksu. Lisaks jääb nii ettevõtete kui ka inimeste jaoks ära tulumaksutõus ning inimeste jaoks kaob nn maksuküür. Samas lisandub elektriarvele kaks uut kulurida.

Järgnevalt toome välja ettevõtete jaoks kõige olulisemad õigusaktide muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril.

Ettevõtete kasumimaksu ei tule
Kui algselt pidi 2026. aasta 1. jaanuaril jõustuma julgeolekumaksu osana ettevõtete kasumimaks, mille suurus oleks olnud 2% ettevõtte kasumist, siis selle aasta juunis loobus riigikogu ettevõtete kasumimaksu kehtestamisest. Koda oli 2024. aastal selle maksu kehtestamise osas väga kriitiline.

Tulumaks on jätkuvalt 22%
Riigikogu võttis detsembri alguses vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt jääb ära 2026. aastasse kavandatud tulumaksutõus 22%-lt 24%-ni. Koda on varasemalt korduvalt rõhutanud, et maksutõusust loobumine aitab kaasa majanduse elavdamisele ja parandab ettevõtluskeskkonna stabiilsust.

Vaata lisaks: Tulumaksuseadus

Elektrile lisandub kaks uut tasu
Uuest aastast tuleb elektritarbijatel maksta varustuskindluse tasu, mida elektrituruseadus nimetab saartalitlusvõime tagamise teenuse kuluks. Tasu suurus on 7,58 eurot megavatt-tunni kohta ehk 0,00758 eurot kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Elektritarbijate kulu on kokku 59,5 miljonit eurot aastas. Uus tasu lisandub võrguteenusearvele. Selle tasu eest tagatakse, et Eestis on piisavalt juhitavaid elektrijaamu, et ka keerulistes oludes oleks Eestis piisavalt elektrit.

2026. aasta algusest lisandub elektriarvele ka tasakaalustamisvõimsuse kulu. Seda peavad maksma nii elektritootjad kui ka -tarbijad. Tasu suurus on nii tootmisele kui tarbimisele 3,73 eurot megavatt-tunni kohta ehk 0,00373 eurot kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Selle tasu eest kaetakse sagedusreservide hankimise kulud, millega hoitakse elektri tarbimine ja tootmine igal hetkel tasakaalus. Esialgu oleksid pidanud tarbijad ja tootjad maksma seda tasu juba alates 2025. aasta 1. veebruarist, kuid koja ja teiste organisatsioonide ettepanekul otsustati, et 2025. aastal katab need kulud Elering ülekoormustasust.

Vaata lisaks: Elektrituruseadus, Eleringi koduleht

Kaob nn maksuküür
2026. aastast kaob eraisikute osas nn maksuküür ning kehtima hakkab ühtne tulumaksuvaba miinimum 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Kui inimese töötasu on näiteks 2100 eurot kuus või suurem ja ta kasutab tulumaksuvabastust maksimaalses ulatuses, siis saab töötaja uuest aastast iga kuu 154 eurot rohkem kätte kui praegu. Selleks, et töötaja saaks kasutada tulumaksuvaba miinimumi täies ulatuses, tuleb töötajal esitada vastav avaldus oma tööandjale. Kui töötaja töötab mitme tööandja juures, siis võib töötaja esitada avalduse ainult ühele tööandjale.

Vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu on uuest aastast 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas.

Vaata lisaks: Tulumaksuseadus

Välistööjõuga seotud muudatused
Uuest aastast hakkab lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel kehtima nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. See tähendab, et välismaalasi ei saa enam palgata näiteks filiaalid, kes pole kantud Eesti äriregistrisse. Eesti äriregistrisse kandmise nõue ei kehti, kui välismaalase tööandja on avalik-õiguslik juriidiline isik. Mõnes teises riigis asuv tööandja saab kutsuda Eestisse välismaalasi tööle vaid juhul, kui tegemist on teenusevaba liikumisega või liikmesriigist Eestisse lähetamisega.

Alates 1. jaanuarist peab tööandja, kelle juures töötamiseks taotleb välismaalane tähtajalist elamisluba, olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. Tööandjad saavad tegelikku majandustegevust tõendada mis tahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, näiteks lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudeklaratsioonid.

Renditöö vahendajate jaoks on positiivseks muudatuseks see, et 1. jaanuarist kaob nõue, et renditöö vahendajal peab välismaalase palkamiseks olema tagatis, mille suurus on vähemalt välismaalase ühe kuu töötasu. Tagatise nõue asendub nõudega, et enne välismaalase palkamist peab renditöö vahendajal olema vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.

Uuest aastast pikeneb ka tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaeg praeguselt kahelt kuult 90 päevani.

Vaata lisaks: Välismaalaste seadus, Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad

Alkoholi- ja tubakaaktsiis suurenevad 10%
1. jaanuaril tõuseb õlle, veini ja ka muu alkoholi aktsiis 10%. Lisaks suurenevad uuest aastast sigarettide, sigarite, sigarillode, suitsetamistubaka ning tubakavedeliku aktsiis 10%.

Osade kütuste (näiteks bensiin, diislikütus, maagaas) ning elektrienergia aktsiis tõusevad 2026. aasta 1. maist.

Vaata lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Rangemad küberturvalisuse nõuded hakkavad kohalduma rohkematele ettevõtetele
Küberturvalisuse seaduse muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle NIS2 direktiiv, mille tulemusena laieneb oluliselt ettevõtete ring, kellel tuleb hakata täitma rangeid küberturvalisuse nõudeid.

Näiteks hakkavad muudatused puudutama lennuettevõtjaid, raudteesektorit, elektriettevõtjaid, kaugkütte pakkujaid, sadama pidajaid, krediidiasutusi, pilvandmetöötlusteenuse osutajaid, postiteenuse osutajaid, jäätmekäitlusettevõtteid ja haiglaid, aga ka teatud toidukäitlemisettevõtteid, kes vastavad kindlatele suuruskriteeriumidele.

Küberturvalisuse seaduse subjektid peavad regulaarselt hindama oma küberturvalisuse riske ja võtma kasutusele vastavaid kaitsemeetmeid riskide leevendamiseks. Lisaks tuleb arendada küberintsidentide tuvastamise ja neile reageerimise võimekust, rakendada vajalikke meetmeid tundlike andmete kaitseks ja korraldada regulaarseid koolitusi küberturvalisuse teemal nii töötajatele kui ka ettevõtte juhtidele.

Kui praegu tuleb küberturvalisuse meetmeid erasektoris üldjuhul rakendada konkreetse teenuse või tegevuse suhtes, siis edaspidi tuleb neid meetmeid rakendada kogu organisatsiooni suhtes. Näiteks võib tööstusettevõte muutuda küberturvalisuse seaduse subjektiks üksnes seetõttu, et ta osutab kõrvaltegevusena väikemahulist pilveteenust.

Nii uutele kui ka juba olemasolevatele küberturvalisuse seaduse subjektidele on ette nähtud kolme aastane üleminekuperiood, mille jooksul peavad nad oma tegevuse uute nõuetega kooskõlla viima. Seega kuigi seaduse muudatused plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2026 ja näiteks subjektidele tekib kohustus teatada Riigi Infosüsteemi Ametile oma tegevuse andmed kolme kuu jooksul pärast seda, on nõuete täielikuks rakendamiseks aega kuni 2029. aasta alguseni.

Vaata lisaks: Küberturvalisuse seadus

Maamaksuga seotud muudatused
Uuest aastast on maamaksu tõusu piirmäär 10-100%. Seega saab iga omavalitsus otsustada, kas maamaksu aastase suurenemise maksimaalne piirmäär on näiteks 10%, 50% või 100%. Sel aastal oli maamaksu tõusu piirmäär igas omavalitsuses 50%. Koda seisis selle eest, et maamaksu tõusu piirmäär oleks jätkuvalt 10%, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse.

Vaata lisaks: Maamaksuseadus

Suureneb sotsiaalmaksu miinimumkohustus
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2026. aastast 886 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu senise 270,6 euro asemel vähemalt 292,38 eurot kuus. Muudatus puudutab tööandjaid, kelle töötajad töötavad osalise koormusega ja kelle töötasu jääb alla 886 euro kuus.

Vaata lisaks: 2026. aasta riigieelarve seadus

Ajutise töövõimetuse hüvitisele rakendub ülempiir
Alates 1. jaanuarist 2026 rakendub tervisekassa poolt inimesele makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir, mille suurus on 2026. aastal 126,87 eurot. Praegu ei näe seadus ette ülempiiri.

Samuti jõustub muudatus, mis võimaldab tööandjatel ja FIE-del sotsiaalmaksuvabalt kompenseerida töötajatele ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe. Siiski tuleb arvestada, et vabatahtlik töövõimetushüvitis ei tohi koos makstava haigushüvitisega ületada töötaja keskmist töötasu.

Vaata lisaks: Ravikindlustuse seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulu maksumäär ei suurene
Kui algselt pidi ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulu maksumäär tõusma uuest aastast praeguselt 20%-lt 22%-ni, siis Riigikogu otsustas detsembris maksutõusu ära jätta. Seega on ka edaspidi ettevõtlustulu maksumäär 20% ettevõtluskontole laekunud summast.

Vaata lisaks: Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus

Sisserände kvoot väheneb
2026. aasta sisserände piirarv on 1292, mis on kuue võrra väiksem kui sellel aastal. See on maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab hetkel kehtestada.

Vaata lisaks: 2026. aasta sisserände piirarv

Tõuseb riigilõiv riigihangete vaidlustuskomisjoni pöördumiseks
Muudatustega tõstetakse riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise riigilõiv 640 eurolt 1280 euroni, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, ning 1280 eurolt 2560 euroni, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Varasemad riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad kehtisid aastast 2007, mil riigihangete vaidlustuskomisjon loodi.

Vaata lisaks: Riigilõivuseadus

Vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimused muutuvad paindlikumaks
Uuest aastat saavad vabatahtliku ravikindlustusega liituda ka inimesed, kes on Eesti alalised elanikud või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elavad inimesed, sõltumata varasematest kindlustusperioodidest või varem makstud sotsiaalmaksust. Lisaks on edaspidi võimalik sõlmida vabatahtlikku ravikindlustuse lepingut kolmandate isikute eest. Hetkel puuduvad sellised võimalused.

Vaata lisaks: Ravikindlustuse seadus

Väheneb väikebusside mootorsõidukimaks
Uuest aastast maksustatakse M-kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui 7 istekohta, N1-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt sõiduauto kategoorias registreeritud 8- või 9- kohaliste sõidukite (tavaliselt väikebussid) mootorsõidukimaksu määra.

Vaata lisaks: Mootorsõidukimaksu seadus

Heiteta veoautode pealt tuleb maksta teekasutustasu
Heiteta veoautod ehk sisepõlemismootorita raskeveokid või sellised sisepõlemismootoriga raskeveokid, mis paiskavad õhku vähem kui 1g CO2/kWh, peavad alates 1. jaanuarist maksma teekasutustasu. Tasu on kuni 75% väiksem võrreldes EURO 0-heitgaasiklassi kuuluva veoautoga. Näiteks heiteta veoauto, mille täismass on üle 12 tonni, aastane teekasutustasu on kuni 500 eurot, EURO 0-II-heitklassi kuuluval veoautol kuni 2000 eurot. Praegu on heiteta veoautod vabastatud teekasutustasu maksmisest.

Vaata lisaks: Liiklusseadus

Töötuskindlustussüsteem muutub
Alates 2026. aastast maksab töötukassa töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut baasmääras töötuskindlustushüvitist.

Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis on tänane töötuskindlustushüvitis ning selle saamise tingimused ei muutu. Ka edaspidi saavad seda hüvitist inimesed, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud viimase kolme aasta jooksul ja kes ei ole töölt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu. Esimesel sajal päeval on hüvitis 60% ja seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.

Kui inimesel ei teki õigust eelnevast sissetulekust sõltuvale hüvitisele, maksab töötukassa edaspidi kindlustatule baasmääras töötuskindlustushüvitist. See asendab tänast töötutoetust. Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on enne töötuna arvele võtmisele eelnenud 3 aasta jooksul töötanud vähemalt 8 kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva, mida pikendatakse 60 kalendripäeva võrra, kui olukord tööturul on keeruline, ning hüvitise suurus on kõigile sama - 50% eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast. 2026 aastal on hüvitise suurus 374,50 eurot kuus.

Vaata lisaks: Töötuskindlustuse seadus, Riigikogu võttis vastu töötuskindlustuse seaduse muudatused

Küsimustega 2026. aasta 1. jaanuaril jõustuvate õigusaktide kohta saad pöörduda koja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.