Riigikogu võttis vastu keskkonnakaitselubade haldusprotsessi kiirendavad muudatused
18. juunil võttis Riigikogu vastu keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, jäätmeseaduse, tööstusheite seaduse ja teiste seaduste muudatused, mis muudavad keskkonnakaitselubadega seotud haldusprotsessid tõhusamaks ja kiiremaks. Muu hulgas näevad muudatused ette, et keskkonnaluba ei pea enam väljastama väheolulistele tegevustele ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida. Muudatused jõustuvad 1. septembril 2025.
Täieneb keskkonnaloa muutmise kord
Hetkel ei ole loa andjal õigust nõuda loa omajalt loa muutmiseks andmeid ning määrata andmete esitamise viisi ja tähtaega. Edaspidi, kui keskkonnaamet algatab keskkonnaloa muutmise, teavitab ta ettevõtet kirjalikult muudatuse põhjusest ning vajadusel nõuab loa muutmiseks vajalikke andmeid ning määrab andmete esitamise viisi ja tähtaja. Näiteks võib amet alustada loa muutmist juhul, kui ettevõte on kasutusele võtnud uued seadmed, mille tõttu ei vasta tegevus enam kehtiva loa tingimustele.
Kui aga ettevõte ise plaanib käitises muudatust, mis toob kaasa lahknevuse keskkonnaloa tingimustest, näiteks uute seadmete kasutuselevõtu, peab ta edaspidi enne tegevuse alustamist esitama loa muutmise taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Sellist kohustust hetkel loa omajal ei ole.
Keskkonnaametil ei ole hetkel õigust keskkonnaluba peatada, kuid edaspidi on loa andjal õigus keskkonnaluba täielikult või osaliselt peatada kuni üheks aastaks juhul, kui ettevõte ei ole esitanud nõuetekohast loa muutmise taotlust või vajalikke andmeid ning käitise tegevus ei vasta loas kehtestatud tingimustele. Kui selline olukord kestab vähemalt kaks aastat, võib Keskkonnaamet loa ka kehtetuks tunnistada.
Tööstusheite seaduse muudatused
Vineeritootmine jääb edaspidi välja kompleksloa kohustusega tegevuste loetelust, kuna Euroopa Liidu tööstusheite direktiivi kohaselt ei pea see valdkond järgima rangemaid nõudeid.
Hetkel saab ettevõte omada kompleksluba vabatahtlikult ka siis, kui tema tegevus ei ületa kompleksloa piirmäärasid. Edaspidi, kui ettevõtte käitise tegevus ei ületa kompleksloa künnisvõimsust, tuleb kompleksloalt üle minna keskkonnaloale nendes valdkondades, kus ületatakse keskkonnaloa künniseid. Kompleksloaga kaasneb ettevõtjatele rohkem kohustusi kui keskkonnaloaga, seega keskkonnaloale üle minnes väheneb ka ettevõtjate halduskoormus. Lisaks saab Keskkonnaamet õiguse otsustada ja algatada kompleksloa ümber vormistamine keskkonnaloaks, kui ta on tuvastanud näiteks kontrolli käigus, et ettevõtte tegevus on muutunud nii, et tegevus ei ületa kompleksloa künnist.
Edaspidi pikeneb kompleksloa kohustuse ja kompleksloa nõuete rikkumise puhul aegumistähtaeg kahelt aastalt viiele aastale. Lisaks on ette nähtud uus trahvimäär juhul, kui ettevõtja jätab käitise kavandatavast muutmisest või laiendamisest nõuetekohaselt teatamata summas kuni 200 000 eurot ning sunniraha ülemmäär tõuseb 32 000 eurolt 100 000 euroni.
Olulisemad atmosfääriõhu kaitse seaduse ja jäätmeseaduse muudatused
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 täiendamisega ei pea edaspidi lubatud heitkoguste projektis esitama eraldi andmeid põletusseadmete, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui 1 MWth ega nendes kasutatavate kütuse kohta. Seda infot kajastatakse üksnes käitise summaarses nimisoojusvõimsuses.
Jäätmeseaduse § 987 täiendamise kohaselt ei ole juriidilisel isikul enam kohustust taotleda Keskkonnaametilt registreeringut biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmiseks, kui tekkekohal käideldakse aastas kuni üks tonn oma tegevuses tekkivaid biojäätmeid. Hetkel tuleb igal juhul luba taotleda registreeringut biojäätmete ringlusse võtmisel tekkekohal. Selleks tuleb edaspidi esitada kohaliku omavalitsuse üksusele vastav taotlus ning juriidiline isik peab jäätmevaldajate registrisse märkima ka aastase tekkekohal ringlusse võetava biojäätmete koguse.
Veeseaduse muudatused
Veeseaduse § 188 muudatuste kohaselt ei ole edaspidi vaja veeluba silla või truubi ehitamiseks. Ehitamine on ka rekonstrueerimine ja lammutamine.
Hetkel näeb seadus ette, et kui arendatakse mis iganes vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas, tuleb taotleda veeluba. Veeseaduse § 187 muudatused sätestavad aga selgemalt, et edaspidi kala- ja muu vee- elusressursi kasvatuse ning vetika- ja karbikasvatuse, mis ei asu meres, puhul tuleb taotleda keskkonnaluba, kui toodangu juurdekasv on rohkem kui üks tonn aastas. Kui vetika- ja karbikasvatus on meres, siis on luba vaja, kui toodangu juurdekasv on rohkem kui 100 tonni aastas.
Muudatused jõustuvad 1. septembril 2025.
Riigikogus vastu võetud keskkonnakaitselubadega seotud muudatustega saad lähemalt tutvuda SIIN.