Riigikogu võttis vastu eelnõu, millega tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi
Riigikogu võttis 16. juunil 2026 vastu riigihangete seaduse eelnõu, millega muudetakse alla rahvusvahelist piirmäära jäävate riigihangete reegleid ning tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi.
Lihthanke piirmäärad tõusevad
Muudatustega tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi. Selle tulemusel tõuseb asjade ja teenuste lihthanke piirmäär 30 000 eurolt 50 000 eurole. Samuti tõuseb ehitustööde, teenuste kontsessioonilepingu, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade või teenuste ning võrgustikusektori hankija asjade või teenuste riigihangete piirmäär 60 000 eurolt 100 000 eurole ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ning võrgustikusektori hankija korraldatavate ehitustööde riigihangete piirmäär 300 000 eurolt 500 000 eurole.
Kaob riigihanke piirmäär
Muudatused näevad ette, et edaspidi on riigihangete seaduses kolme piirmäära (rahvusvahelise piirmäära, riigihanke ja lihthanke piirmäära) asemel kaks piirmäära ehk kaob riigihanke piirmäär. Seega on edaspidi seaduses rahvusvaheline piirmäär, mis tuleneb ELi direktiividest, ja lihthanke piirmäär. Selle tulemusel kehtestatakse teatud hankeliikidele (nt sotsiaal- ja eriteenused), millele varem kohaldus üksnes riigihanke piirmäär, lihthanke piirmäär.
Kõrvaldamise aluste kontrollimine minikonkurssidel
Uue regulatsiooniga muudetakse rahvusvahelise piirmääraga raamlepingute puhul kõrvaldamise aluste kontrollimise reegleid. Seni kehtinud seadus kohustas hankijat kontrollima pakkujate kõrvaldamise aluseid iga kord, kui korraldatakse minikonkurss raamlepingu alusel ja minikonkursi maksumus ületab lihthanke piirmäära. Uus kord muudab kontrolli kohustuslikuks vaid siis, kui ka minikonkursi eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära. Kõikide alla rahvusvahelise piirmäära jäävate minikonkursside puhul saab hankija otsustada, kas ta näeb kõrvaldamise aluste kontrollimise riigihanke alusdokumentides ette või mitte.
Täielik pöördmenetlus riigihangetes
Muudatusega luuakse hankijale uus, vabatahtlik võimalus viia riigihangetes läbi nn täielik pöördmenetlus, et selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus. See tähendab, et hankija võib esmalt välja selgitada majanduslikult soodsaima pakkumuse ning alles seejärel kontrollida selle vastavust ning pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist. Kui esimene pakkumus ei osutu sobivaks, liigub hankija järgmiste juurde. Täielikku pöördmenetlust ei saa siiski kasutada riigihangetes, kus pakkumusi võrreldakse teineteise suhtes ning punkte antakse pingerea koha järgi.
Vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamise muutmine valikuliseks
Muudatustega kaotatakse hankija kohustus kontrollida ja kaaluda igas riigihankes kõiki seaduses loetletud vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid. Muudatusega saab hankija juba riigihanke alguses otsustada, millised vabatahtlikud kõrvaldamise alused on konkreetse riigihanke puhul asjakohased, ning sätestada ainult need riigihanke alusdokumentides.
Maksuvõla tasumise võimaluse piiramine ühele korrale hankemenetluses
Muudatusega täpsustatakse maksuvõla kui kõrvaldamise aluse menetlemise korda. Muudatusega kehtestatakse n-ö rangem heastamismeede võrreldes kehtiva korraga. Hankija on kohustatud taotlejale ja pakkujale või pakkuja kaudu alltöövõtjale ja ettevõtjale, kelle vahenditele pakkuja tugineb, pakkuma ühe korra sama hankemenetluse jooksul tähtaja maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks.
Plaanitavad muudatused jõustuvad 1. novembril 2026. Eelnõu menetlusega Riigikogus saab tutvuda siin.