Koja hinnangul peavad hoonete energiatõhususe nõuded olema ettevõtjatele selged ja teostatavad

Kliimaministeerium on koostanud eelnõu, millega nähakse ette, et hoonetele rakendatakse alates 1. jaanuarist 2030 süsinikujalajälje ehk globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtuse arvutamise nõuet ning laiendatakse päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõudeid uutele hoonetele. Koda tõi ministeeriumile saadetud arvamuses välja, et nõuete mõju ettevõtjatele on seletuskirjas puudulikult hinnatud ning kohustused vajavad selgemaid kriteeriume, piisavat ettevalmistusaega ja rahastusmeetmeid.

Süsinikujalajälje arvutamise mõjud ja pädevate ekspertide piisavus vajavad täiendavat hindamist
Eelnõuga kehtestatakse uute hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise kohustus. Alates 1. jaanuarist 2028 kehtib see üle 1000 m² suletud netopinnaga hoonetele ning alates 1. jaanuarist 2030 kõigile energiamärgise kohustusega uutele hoonetele. Samas võib arvutuse teha vaid pädev isik. Koja hinnangul on hetkel seletuskirjas toodud mõjuanalüüs puudulik, sest kuigi seletuskirjas on öeldud, et uus nõue suurendab projekteerimisetapi kulusid, mis võib suuremate hoonete puhul tähendada umbes 2000 euro suurust lisakulu, siis ei ole kuskil selgitatud, kust selline hinnang pärineb ja mis komponentidest see koosneb. Lisaks on hetkel analüüsimata, kas turul jätkub aastatel 2028–2030 piisavalt pädevaid eksperte, kes hindamisi läbi viiksid. Nõudluse kasvades ja ekspertide nappuse korral võivad kasvada hinnad ning tekkida menetlusviivitused, mis toovad ettevõtjatele täiendavaid kulusid. Koda tegi ettepaneku selgitada seletuskirjas lisakulu kujunemist ning hinnata ekspertide tegelikku võimekust ja selle suhet oodatava nõudlusega.

Päikeseenergiaseadmete paigaldamise kohustus vajab selgeid hindamiskriteeriume
Päikeseenergiaseadmed tuleb paigaldada kindlatele uutele ja olemasolevatele hoonetele ning katusega parklatele, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Koja hinnangul puudub nende tingimuste hindamiseks ühtne õiguslik raamistik, mis võib viia erinevate tõlgendusteni, vaidlusteni ja ehitusloa andmise viivitusteni. Lisaks võivad ettevõtjad olla sunnitud tellima kalleid ekspertiise vaid selleks, et tõendada paigaldamise ebamõistlikkust. Koda tegi ettepaneku sätestada selged hindamiskriteeriumid, näiteks tasuvusaja piirmäär.

Olemasolevate mitteelamute energiatõhususe nõuete täitmiseks tuleks luua rahastusmeetmed
Eelnõu kohaselt peavad G-klassi või madalama energiaklassiga mitteelamud jõudma 2030. aastaks vähemalt F-klassi ning F-klassi mitteelamud 2033. aastaks vähemalt E-klassi. Seletuskirja järgi on investeeringuvajadus ligikaudu 290 miljonit eurot ning riiklikke toetusi ei peeta üldjuhul vajalikuks. Koda juhtis tähelepanu, et nõue mõjub tuntavalt eriti piirkondades, kus kinnisvara väärtus ja üüritulu on madalad ning laenuvõimekus piiratud. Koda tegi ettepaneku selle lahendamiseks kaaluda laenu- ja käendusmeetmete loomist (nt EIS-i kaudu). Samuti ei selgu hetkel eelnõust, kuidas kohaldatakse nõudeid hoonetele, millel puudub kehtiv energiamärgis või mis on segakasutuses, ajutiselt kasutusest väljas või lammutamisel, ning koda palus neid tingimusi selgitada seletuskirjas.

Rakendusaktid peavad valmima vara, vähemalt 12 kuud enne kohustuste jõustumist
Süsinikujalajälje piirväärtuste, renoveerimispassi ning täiendavate energiatõhususe ja sisekliima nõuete tegelik sisu täpsustatakse ministri määrustega, mida eelnõuga koos ei esitatud. Koja hinnangul peab ettevõtjatel olema võimalik nõuete mõju ja teostatavust õigel ajal hinnata ning seega tegi koda ettepaneku saata rakendusaktide kavandid kooskõlastamiseks võimalikult vara ning avaldada kehtestatud rakendusaktid Riigi Teatajas vähemalt 12 kuud enne vastavate kohustuste jõustumist.

Väikese mõjuga tehnosüsteemide paigaldamine peab muutuma lihtsamaks
Kehtiva ehitusseadustiku kohaselt loetakse ka näiteks õhksoojuspumba või mugavusjahutuse paigaldamist ehitise ümberehitamiseks, mistõttu tuleb tavaliselt esitada ehitusprojekt, ehitusteatis ja teatud juhtudel ka kasutusteatis. Koda peab seda ebaproportsionaalseks, kuna väikese seadme lisamine ei mõjuta oluliselt hoone välisilmet ega tehnilist terviklikkust, kuid suurendab nii omanike kui ka kohalike omavalitsuste halduskoormust ning pidurdab energiatõhusate lahenduste kasutuselevõttu. Koda tegi ettepaneku täiendada eelnõud ja muuta ehitusseadustikku nii, et väikese mõjuga tehnosüsteemide (nt õhksoojuspumbad, mugavusjahutuse seadmed, elektriauto laadijad, väiksemõõtmelised ventilatsiooni- või kütteseadmed) paigaldamist ei käsitletaks ümberehitamisena. Lisaks palus koda kaaluda volitusnormi lisamist, mis võimaldaks tehnilised kriteeriumid ja loetelu täpsustada ilma seadust korduvalt muutmata.