Vasta veebiküsitlusele ja anna teada, mida arvad ettepanekust luua üks ühtne riigihangete määrus?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Euroopa Komisjoni eesmärk on muuta riigihangete reeglid senisest lihtsamaks, paindlikumaks ja ühtsemaks ning vähendada liikmesriikide erinevast rakendamisest tulenevat keerukust.

Keda mõjutab?

• Kõiki riigihangetel osalevaid ning alltöövõttu pakkuvaid ettevõtjaid.
• Avaliku sektori hankijaid

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Ettepaneku kohaselt asendatakse kolm kehtivat riigihankedirektiivi ühe vahetult kohaldatava määrusega. See tähendab, et riigihangete põhireeglid oleksid liikmesriikides senisest ühtsemad (artikkel 146). Hetkel reguleerivad riigihankeid peamiselt kolm ELi direktiivi: direktiiv 2014/23/EL kontsessioonlepingute kohta, direktiiv 2014/24/EL avaliku sektori hangete kohta ning direktiiv 2014/25/EL vee-, energeetika-, transpordi- ja postisektori hangete kohta, mille liikmesriigid on ise pidanud oma õigusesse üle võtma.
• Määruse ettepaneku kohaselt väheneb hankemenetluse liikide arv viielt kolmele. Praegu on direktiivis viis hankemenetlust: avatud, piiratud, läbirääkimistega konkurentsipõhine, võistlev dialoog ja innovatsioonipartnerlus. Ettepaneku kohaselt jääb alles kolm (artikkel 31):
  • Avatud menetlus - hankija avaldab hanketeate ning iga huvitatud ettevõtja esitab huvi korral avalduse ja pakkumuse korraga, vähemalt 20 päeva jooksul. Kui hankija läbirääkimisi ette ei näinud, valib ta võitja esimeste pakkumuste põhjal (artikkel 34).
  • Dünaamiline menetlus - sobib hangetele, mida hankija korraldab korduvalt. Ettevõtja liitub menetlusega ühe korra ja võib seda teha igal ajal, kuni menetlus käib. Kui hankijal tekib konkreetne vajadus, teavitab ta kõiki liitunuid ja kutsub huvilisi pakkuma. Seega ei pea ettevõtja iga hanke jaoks otsast alustama. Hankija võib menetluse korraldada kvalifitseerimiskriteeriumidega või ilma. Ilma kriteeriumideta võib ta kutsuda vaid viis pakkujat, kes valitakse juhuslikult (artiklid 36 - 40).
  • Innovatsioonimenetlus - mõeldud olukorrale, kus hankija vajab lahendust ühiskondlikule probleemile, aga sobivat toodet või teenust turul veel pole. Lahenduse töötab välja menetluse võitja. Sobib ettevõtjale, kellel on uuenduslik idee, mida ta saab koos hankijaga arendada (artiklid 41 - 45).Samuti jääb alles erimenetlus erandjuhtudeks, kui konkurents puudub. Sellisel juhul ei korralda hankija konkurssi.
• Ettepanekuga laieneb võimalus pidada pakkujatega läbirääkimisi. Hankija võib läbirääkimised ette näha nii avatud kui dünaamilises menetluses ja peab sellest hanketeates teatama. Kui hankija otsustab läbi rääkida, saavad osaleda kõik sobivad ettevõtjad. Läbi võib rääkida näiteks tehnilise lahenduse, koguste ja tarnetingimuste üle. Läbi ei saa rääkida kõrvaldamisaluste, kvalifitseerimistingimuste ega hindamiskriteeriumide üle. Läbirääkimised ei tohi samuti hanke eset oluliselt muuta. Lõpuks esitavad ettevõtjad lõpliku pakkumuse (artiklid 33, 34). 
• Ettepaneku kohaselt muutuvad kvalifitseerimisnõuded piiratumaks:
  • Ettepaneku kohaselt ei tohi hankija nõutav minimaalne aastakäive üldjuhul ületada 50% lepingu hinnangulisest aastasest väärtusest. Erand on võimalik põhjendatud juhtudel, näiteks lepingu esemega seotud erilise riski korral, ja hankija peab põhjused hankedokumentides märkima (artikkel 27 lõige 7). Kehtiva korra kohaselt ei tohi nõutav minimaalne aastakäive üldjuhul ületada kahekordset lepingu hinnangulist väärtust.
  • Ettepaneku kohaselt ei tohi hankija nõuda varasemat avaliku sektori hanke kogemust, välja arvatud juhul, kui seda õigustab lepingu keerukus või eseme olemus (artikkel 27 lõige 6). Kehtiva korra kohaselt võib hankija nõuda varasemat kogemust, näiteks viimase viie aasta ehitustööde või kolme aasta kaupade ja teenuste loetelu.
  • Ettepaneku kohaselt ei tohi hankija riiklikust andmebaasist, ametlikust nimekirjast või sertifikaadist saadavat infot ilma piisava põhjenduseta kahtluse alla seada (artikkel 27 lõige 8). Kehtiva korra kohaselt sellist üldist keeldu direktiivis ei ole.
• Ettepaneku kohaselt luuakse liikmesriikide e-hankeplatvormide vaheline koostalitlusvõrgustik, mis võimaldab ettevõtjal suhelda hankijaga ka siis, kui hankija kasutab teist platvormi (artiklid 128 ja 131). Komisjon avab ka oma e-hankeplatvormi, mille kasutamist võivad liikmesriigid hankijatele kohustuslikuks teha (artikkel 132). Kehtiva korra kohaselt on elektrooniline suhtlus hangetes kohustuslik, kuid platvormid on riigiti eraldiseisvad ja ühist võrgustikku ei ole.
• Ettepaneku kohaselt peab hankija nõudma, et ettevõtja märgiks pakkumuses, millist osa lepingust ta kavatseb alltöövõtjatele anda ja millised alltöövõtjad on kavas kasutada. Pärast lepingu sõlmimist ja enne täitmise algust peab peatöövõtja esitama alltöövõtjate andmed ehitustööde, hankija järelevalve all osutatavate teenuste, julgeolekuriskiga lepingute ja Euroopa eelistust kasutavate hangete puhul. Muudatustest tuleb hankijat võimalikult kiiresti teavitada (artikkel 24 lõige 2). Kehtiva korra kohaselt on alltöövõtjate märkimine pakkumuses hankija võimalus või liikmesriigi otsustada. Teavitamine pärast lepingu sõlmimist on kohustuslik ehitustööde ja hankija objektil osutatavate teenuste puhul.
• Ettepaneku kohaselt antakse leping parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumusele. Kvaliteedikriteeriumide osakaal peab olema vähemalt 30% punktidest ja tööjõumahukate lepingute puhul vähemalt 50%. Tööjõumahukas on leping, kus tööjõukulu moodustab tavaliselt vähemalt 50% lepingu kogumaksumusest. Hankija võib neist nõuetest kõrvale kalduda, kui kvaliteeti saab tagada tehniliste kirjelduste või lepingutingimustega, ja peab seda hanketeates põhjendama (artikkel 98 lõiked 1–5, artikkel 2 punkt 10). Kehtiva korra kohaselt võib hankija hinnata pakkumusi parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel, kuid ka ainult hinna või kulu alusel. Kvaliteedikriteeriumidele miinimumosakaalu ei ole. 
• Ettepaneku kohaselt võib hankija arvestada keskkonna- ja kliimamõju kirjeldustes, hindamiskriteeriumides ja lepingutingimustes (artikkel 50). Teatud toodete, tootegruppide ja tehnoloogiate puhul (VII lisa, nt nt akud ja patareid, ökodisaini nõuetega reguleeritud tooted) peab hankija nõudma keskkonnaomadusi ja komisjon võib need delegeeritud õigusaktidega täpsustada (artikkel 54). Kvaliteedi osakaalu sisse arvestatakse ka elutsükli kulu ja keskkonnakriteeriumid (artikkel 98 lõige 4). Kehtiva korra kohaselt on keskkonnanõuded hankija valik ja kohustuslikud nõuded tulevad üksikutest valdkonnaaktidest, näiteks puhaste sõidukite puhul.
• Määruse ettepanekuga luuakse uued reeglid, mis võimaldavad või nõuavad julgeoleku-, küberturvalisus- ja tarneahelariskide hindamist ning maandamist. Ettepaneku kohaselt peab hankija võtma sobivaid meetmeid hangetes, kus tuvastatakse julgeoleku- või avaliku ohutuse risk. Riskid võivad tuleneda näiteks sõltuvusest piiratud arvust kolmandate riikide tarnijatest, ligipääsust kriitilisele taristule või tundlikele andmetele või ettevõtja omandi- ja kontrollistruktuurist. Meetmed võivad olla tehnilistes kirjeldustes, kvalifitseerimisel, hindamisel või lepingutingimustes (artikkel 66). Kriitiliste üksuste hangetes peab hankija vajaduse korral lisama nõuded tarnekindluse ja tarneahela vastupidavuse kohta. Võib nõuda tarneahela mitmekesistamist, varude hoidmist ELis ja tarneahela dokumenteerimist (artikkel 69). Kehtiva korra kohaselt ei ole direktiivis eraldi üldist julgeolekuriskide käsitlust tavahangete jaoks.
• Ettepanekuga kehtestatakse raamistik, mis võimaldab eelistada ELi (ja teatud teiste riikide) ettevõtjaid ja tooteid kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega ning piirata juurdepääsu riikidele, kes ei taga ELi ettevõtjatele õiglast turulepääsu. Kasutatavad meetmed peavad olema hanketeates ette teatatud (artikkel 73).

Millal jõustuvad muudatused?
Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.

Määrus hakkab kohalduma kaks aastat pärast muudatuste jõustumist.

Vasta veebiküsitlusele SIIN ja anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Veebiküsitlusele saab vastata kuni 27. oktoobrini. Tagasisidet võib saata ka otse e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.