Plaanitavad muudatused piiriülese e-kaubanduse maksustamises
Euroopa Komisjon on teinud mitmeid ettepanekuid, mille eesmärk on lihtsustada e-kaubandusega tegelevate ettevõtete käibemaksu deklareerimise ja tasumise reegleid. Ettepanekud on peamiselt seotud käibemaksuga maksustamise erikorraga ehk MOSS-ga. Näiteks soovitakse MOSS-erikorda laiendada Euroopa Liidu sisesele kaupade kaugmüügile ning kõikidele tarbijatele osutavatele teenustele.
Mida tähendab MOSS?
Alates 1. jaanuarist 2015 rakendatakse EL käibemaksusüsteemis põhimõtet, mille kohaselt on telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavate teenuste käibe toimumise koht ettevõttelt tarbijalemüügi korral tarbija asukohariik. Sellised ettevõtted peavad ennast registreerima käibemaksukohustuslaseks igas riigis, kus nad on osutanud elektroonilisi teenuseid lõpptarbijale ning arvestama ja tasuma käibemaksu tarbija asukoha riigis kehtiva käibemaksumäära järgi sellele riigile.
Tarbimisriigis maksukohustuse täitmiseks saavad piiriülesed kauplejad kasutada lihtsustusmeetmena elektroonilist ühe akna süsteemi (mini one stop shop ehk MOSS), mis lubab neil käibemaksukohustuslaseks registreeruda ainult oma asukohariigis, kuid esitada MOSS-i elektroonilises süsteemis käibedeklaratsioon teistes liikmesriikides toimunud käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu kohta. Tänu sellisele lihtsustusmeetmele ei suurene piiriüleste kauplejate maksukohustuse täitmise koormus märkimisväärselt. Maksukohustuslase asukohariigi maksuhaldur kannab teistes riikides tasumisele kuuluva käibemaksu vastavale riigile üle.
MOSS-i kohta saab täiendavat infot maksuameti kodulehelt.
Mis on olulisemad muudatused?
- Eelnõuga soovitakse alates 2018. aastast lihtsustada väikeettevõtete jaoks elektrooniliste teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (MOSS). Kui Eesti ettevõte osutab piiriüleselt elektroonilisi teenuseid ja käive jääb alla 10 000 euro aastas, siis loetakse käibe toimumiskohaks Eesti, mitte teenuse saaja riik. Sellisel juhul peab Eesti ettevõte järgima üksnes Eesti arve esitamise reegleid.
- Alates 2021. aasta algusest soovitakse MOSS-i laiendada EL sisesele kaupade kaugmüügile ning tarbijatele osutavatele teenustele, mis ei ole elektroonilised teenused. Praegu on võimalik MOSS-i kasutada vaid elektrooniliste teenuste (telekommunikatsiooniteenused, ringhäälinguteenused, elektroonilised teenused) puhul. Muudatus puudutab Eesti ettevõtteid, kes tegelevad kaupade kaugmüügi ja/või piiriüleste teenuste osutamisega ning lõpptarbija asub EL-s, kuid mitte Eestis. Muudatuse kohaselt võib Eesti ettevõte olla käibemaksukohustuslane vaid Eestis, kuid deklareerida (MOSS deklaratsioon) ja maksta teises liikmesriigis tasumisele kuuluv käibemaks Eesti maksuametile, kes kannab saadud summa edasi vastava liikmesriigi maksuametile.
- Kaupade kaugmüügi puhul soovitakse kaotada künnis, mis määratleb kauba tarne maksustamiskoha. Näiteks Eestis on käibemaksuseadusega kehtestatud 35 000 eurone piirmäär. Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab kaugmüüki Eesti isikule ja kaugmüügi käive ületab aastas 35 000 eurot, siis tuleb tal Eestis registreerida käibemaksukohustuslaseks. Edaspidi jääb kaupade kaugmüügi osas kehtima alates 2018. aastast kehtestatav 10 000 euro suurune käibe lävend, millest allapoole jääva kaugmüügi käibemahu korral loetakse käibe toimumiskohaks maksukohustuslase registreerimisriik. Kuivõrd enam ei pea jälgima erinevate riikide käibemahu täitumist, ei peeta enam vajalikuks tarbijale müügiarve esitamist.
- MOSS-i erikorda laiendatakse 2021. aastast ka kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügile, mille väärtus on kuni 150 eurot. See piir tuleneb impordi tollimaksu vabastuse summast. Sellistele kaupadele avatakse MOSS-il põhinev lihtsustus, mille kohaselt saab maksukohustuslasest importija (kauba saatja või vahendaja) esitada MOSS deklaratsioone ühes liikmesriigis, kuid erinevatesse liikmesriikidesse müüdud kaupade kohta. Deklaratsioon on kvartalipõhine ning igat üksikut postipakki ei pea eraldi deklareerima.
- Kui postipaki saatja on kolmandatest riikidest pärit ettevõte, kes ei kasuta eelmises punktis kirjeldatud impordi erikorda (MOSS süsteemi), siis saavad postiasutused, kullerfirmad või tolliagendid kasutada selleks puhuks loodavat lihtsustusmeedet. Sellistele ettevõtetele antakse võimalus kuupõhistes elektroonilistes deklaratsioonides deklareerida saabunud postipakkide käive ja selle alusel maksta riigile postipaki saajatelt kogutud käibemaks. Täiendava lihtsustusena nähakse ette käibemaksu standardmäära kohaldamine. Kui kaubasaaja soovib siiski sellise õiguse olemasolul vähendatud määra kohaldada, tuleb esitada tavaline tollideklaratsioon.
- Alla 100 000 eurose käibega ettevõtted võivad eelnõu kohaselt kliendi asukoha tuvastada ühe tõendi (kliendi arveaadress, IP-aadress, pangaandmed, riigi mobiiltelefoni suunakood, kliendi lauatelefoniühenduse asukoht, muu ärilisest seisukohast oluline teave) alusel. Hetkel kehtib lõpptarbija asukoha tuvastamiseks kahe tõendi kogumise nõue. Edaspidi jääb see kohustus alles vaid nendel ettevõtetel, kelle käive on üle 100 000 euro. E-teenuste puhul soovitakse ühe tõendi kogumise nõuet rakendada 2018. aastal ja veebis müüdavate kaupade puhul 2021. aastal.
- Kaotatakse liikmesriigi võimalus vabastada kolmandatest riikidest imporditud väikesaadetis (kaup väärtusega alla 22 euro) käibemaksust. See tähendab, et tulevikus on kõik Euroopa Liitu imporditavad kaubad maksustatud käibemaksuga alates esimesest sendist.
- Liikmesriikidele antakse võimalus kohaldada vähendatud käibemaksumäära elektroonilistele raamatutele, ajalehtedele ja perioodilistele väljaannetele. Hetkel on liikmesriikidel lubatud ainult trükitud väljaandeid (nt raamatud, ajalehed) maksustada vähendatud käibemaksumääraga, kuid e-väljaandeid mitte.
Eelnevalt kirjeldatud muudatuste puhul on tegemist Euroopa Komisjoni ettepanekutega, mille osas kujundavad liikmesriigid (sh Eesti) alles oma seisukohti. Seega on ettevõtjatel võimalus teha ettepanekuid ja avaldada arvamust võimalike muudatuste kohta. Ootame ettevõtjate tagasisidet hiljemalt 13. jaanuariks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame rahandusministeeriumile, kes kujundab selle teema osas Eesti riigi seisukoha.