Notariaalne tõestamine muutub ettevõtjasõbralikumaks

Keda mõjutab?

Muudatuste otsene mõju on välisriigis viibivatele Eesti kodanikele, e-residentidele, nende asutatavatele ettevõtjatele ja notaritele.

Kaugtõestamise rakendamise valmidus on praegu olemas 33 välisesindusel, kuid hindamaks teenuse vajalikkust ja projekti edukust, katsetatakse esialgu kaugtõestamise teenust katseprojektina viies riigis asuvas välisesinduses, kus eelduslikult on kaugtõestamise teenuse järele kõige suurem vajadus: London, Helsingi, Brüssel, New Delhi ja Stockholm.

Mis on olulisemad muudatused?

• Notariaalse tõestamistoimingu võib teha kaugtõestamise teel videosilla abil. Oluline on siinjuures, et videosild, mille kaudu tehingut tehakse, peab notaril võimaldama tuvastada isikut ja tema tahet. Kui näiteks internetilevi on parasjagu kehv ning videoühendus katkendlik, võib notar tehingu tegemise katkestada, kuna tal ei ole võimalik tuvastada isiku tahet. 
• Videosilla loomine on võimalik üksnes Eesti Vabariigi välisesinduse ruumides. Välisesinduste kaasamisega on tagatud, et tehingu kaugtõestamisel oleksid kõik notari praegused funktsioonid kaetud võrdselt traditsioonilise tõestamisega, sh turvalisuse küsimus jms. Turvalisuse risk on minimaalne, kui välisesinduse personali poolt on kõik vajalikud protseduurid teostatud (isikusamasus tuvastatud, isik ilma kõrvaliste isikuteta eraldi ruumi saadetud jne). Kogu andmeside on krüpteeritud, sh on välistatud pealtkuulamine.
• Täpsustatakse kaugtõestamistehingu koht, milleks loetakse Eesti riik. Selline täpsustus on vajalik, et ei tekiks vaidlust või küsimusi sellise tehingu tegemise koha üle, mille puhul notar asub Eestis, klient aga välismaal.
• Pärast muudatust ei tule e-residentidel ja väliseestlastel abiellumis- ja lahutamisavalduse, pärimisavalduse, pärandist loobumise avalduse, osaühingu osa võõrandamise ning pantimise kohustus- ja käsutustehingute ning volikirjade tõestamise ja kehtetuks tunnistamise korral tehingu tõestamiseks enam Eestisse sõita. Kõiki eeltoodud tehinguid on muudatuse korral võimalik teha lähimas välisesinduses, kus kaugtõestamist võimaldatakse.
• Täpsustatakse allkirja kinnitamist digitaalallkirjade puhul. Kehtiv seadus võimaldab notaritel kinnitada üksnes omakäelist allkirja, kuid eelnõuga antakse notaritele sõnaselgelt digitaalallkirja kehtivuse kinnitamise õigus. Digitaalallkirja õigsuse kinnitamise üks olulisemaid nüansse on see, et notar saab kinnitada üksnes digitaalallkirja kehtivust, mitte midagi muud (näiteks seda, kas allkirja on andnud isik, kellele isikutunnistus või e-residendi kaart on väljastatud vms).
• Eelnimetatud täpsustus on oluline ka rahvusvahelisel tasandil, kuna koostoimes Notarite Koja peetava elektroonilise apostilliregistriga teeb digitaalallkirjade kehtivuse kinnitamise õigus võimalikuks digitaalselt allkirjastatud dokumentide rahvusvahelise verifitseerimise. Seega kui digitaalselt allkirjastatud volitust või lepingut on vaja kasutada välismaal, saadetakse see Eesti notarile kinnitamiseks. Seejärel on võimalik asjakohane dokument apostillida ning apostilli kehtivust välismaistel ametiisikutel kontrollida mitmekeelsest apostilliregistrist. Eelkõige on eesmärk, et välisriigi ametiisik saaks veenduda, et algne dokument on tõepoolest õige isiku poolt (digi)allkirjastatud.
• Kehtestatakse kaugtõestamistoimingu tasud: notaritasu on 15 euro võrra suurem tavalisest tasust, mis tõestamise eest ette on nähtud; riigilõiv 20 eurot ühe tehingu kohta.

Millal plaanitud muudatused jõustuvad?

Seadus jõustub 2019. aasta 1. novembril, kuna selleks ajaks valmivad IT-arendused, mille muudatused tingivad.

Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 16. aprilliks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee.

Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame justiitsministeeriumile.