Mida arvad üleriigilise planeeringu aastani 2050 uuendatud eelnõust?

Mis on üleriigiline planeering „Eesti 2050“?
See on riigi ruumilise arengu strateegiline raamistik, mis määrab Eesti ruumilise struktuuri, kasutuspõhimõtted ja arengusuunad aastani 2050. Üleriigiline planeering loob ruumilise terviklahenduse, mis seob loodus- ja kultuuriruumi, majanduse, taristu ja asustuse ühtseks, toimivaks süsteemiks ning suunab riigi arengut kestlikkuse ja ruumilise tasakaalu suunas.

Planeering kujundab alusraamistiku nii valdkondlikele arengukavadele, riigi ja kohalike planeeringutele kui ka avaliku sektori investeeringutele, olles seega keskne tööriist ruumilise arengu juhtimiseks.

Mis on üleriigilise planeeringu eesmärk?
Planeeringu eesmärk on tagada tasakaalustatud, vastupidav ja kvaliteetne elukeskkond kogu riigis.

Keda mõjutab?
Üleriigiline planeering võib mõjutada kõiki ettevõtteid. 

Millised on eelnõus sisalduvad ruumipoliitika lähtealused?

Ruumipoliitika lähtealused suunavad ruumilisi valikuid nii riigi, omavalitsuste kui ka valdkondlike strateegiate tasandil. Lähtealused annavad arusaama, millist ruumi Eesti soovib tulevikus kujundada ja millistel alustel otsuseid tehakse. Eelnõus sisalduvad järgmised ruumipoliitika põhialused: 

• Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus (eelnõu lk 8-9). Elukeskkonna parendamisel tuleb järgida kvaliteetse ruumi põhimõtteid. Loodav keskkond peab olema funktsionaalne ja ligipääsetav, keskkonnasäästlik, mitmekesine, asukoha eripärast lähtuv, kohalikku konteksti arvestav, esteetiliselt terviklik, looma pikaajalist majanduslikku väärtust ning mille kujundamine on teadlikult ja hästi juhitud. 
• Maahõive hierarhia uute tehisalade vähendamiseks (eelnõu lk 9). Ruumilises arengus vähendatakse loodusliku maa tehiskasutusse võtmist. Ruumiotsustes järgitakse maahõivehierarhiat, mille alusel: 
  1) välditakse täiendavat maahõivet ja mulla tehislikku katmist nii palju kui võimalik;
  2) kui see osutub võimatuks, siis eelistatakse arenduseks juba hõivatud maad või kaetud mulda;
  3) selle võimaluse puudumisel võetakse kasutusele ökoloogiliselt halvemas seisus maad ning välditakse heas seisus metsa või viljaka põllumaa kasutust;
  4) juhul, kui eelnevad lahendused ei ole rakendatavad, kompenseeritakse looduse hüvede kadu leevendus- ja hüvitusmeetmetega.
• Maa ja ruumi kooskasutus (eelnõu lk 9-10). Maa ja ruumi kooskasutuse eesmärk on tõhustada olemasoleva ruumi, taristu, hoonestuse ja maa-alade kasutust ning vähendada uute alade hõivamise vajadust. 
• Kompaktne areng ja mitmekesistamine (eelnõu lk 10). Kompaktne areng ja mitmekesistamine toetavad kvaliteetsete elukeskkonna ja elujõuliste asulate arengut. Eesmärk ei ole pelgalt hoonestuse tihendamine, vaid olemasoleva hoonefondi ja ruumi – sh rohealade, parkide ja avalike alade – targem ja mitmekesisem kasutamine.

Millised on eelnõus sisalduvad ruumilise arengu põhimõtted?

• Julgeolek ja riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala (eelnõu lk 17-19). Riigi pikaajaline ruumiline planeerimine on osa Eesti julgeoleku, sh eduka majanduse, toidujulgeoleku ja energiavarustuskindluse tagamisest. Selle kaudu tagatakse Eestile oluliste väärtuste kaitse, suveräänsus ja territooriumi terviklikkus. Samuti toetab ruumiline planeerimine kriisivalmidust ning turvalisust. Nende vajadustega arvestatakse läbivalt kõigi ruumilise arengu põhimõtete elluviimisel.
• Kliimamuutused ja -mõjud kui ruumiotsuste lähtekoht (eelnõu lk 20-23). Aastaks 2050 on Eesti maakasutus ja ehitatud keskkond on kliimamuutustega kohanenud. Maa ja ehitatud keskkonna kasutamist suunatakse kliimaneutraalsuse suunas. Kliimakindluse alustalana väärtustatakse looduslikke alasid ja toimivaid ökosüsteeme, neid vajadusel taastades. Selle kaudu aitab üleriigiline planeering tervikuna kõigis ühiskonna- ja majandusvaldkondades vähendada maahõivelisi kliimamõjusid.
• Tugevatel keskustel põhinev asustus (eelnõu lk 24-31). Aastaks 2050 tugineb Eesti tasakaalus areng tugevatele keskustele. Nende mitmekesine areng aitab kaasa ka väikelinnade ja maapiirkondade edule. Pealinnastumise trendi pidurdamiseks põhineb ruumiline areng kolmel regionaalsel linnal (Tartu, Pärnu, Ida-Viru linnastu) ja neid toetavatel piirkondlikel linnadel. Igal keskusel on oma roll teenuste ja töökohtade pakkumisel, et hoida elu kogu Eestis ning vältida maapiirkondade tühjenemist. Kasutusele võetakse maahõivehierarhia loodusliku maa hõivamise vähendamiseks, juurutatakse kohanduvat ja väärtuspõhist maa- ja ruumikasutust.
• Elurikkad kompaktsed asulad (eelnõu lk 32-35). Aastaks 2050 vähendatakse kompaktsuse saavutamiseks ruumilises arengus looduslikele aladele uute tehisalade teket. Linnaline asustus ei laiene looduslikele aladele ja põllu- ning metsamajandusmaadele. Maaliste piirkondade areng toimub traditsioonilisi asustusmustreid hoides ning põllu- ja metsamassiive säilitades. Keskuste tihendamine suurendab kasutusaktiivsust – hooned, taristu, teenused, elurikkad rohealad ja puhkevõimalused toimivad koos ning on efektiivses kasutuses. Eesti ajaloolised linnasüdamed on elavad ja mitmekesised. Ajalooline ehitatud pärand on olulise elukeskkonna osana aktiivses kasutuses.
• Mitmekesine ettevõtlus ruumiliselt läbimõeldud asukohtades (eelnõu lk 36-38). Aastaks 2050 tugineb ettevõtluse ruumiline areng asustuse rollijaotusele ja olemasolevatele ettevõtlusaladele või varem inimkasutuses olnud aladele (pruunaladele). Edendatakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist majanduskeskkonda, kus kujunevad tugevad arenguklastrid ning areneb tööstus ja ärisektor koos rahvusvaheliste peakontoritega. Olulisel kohal on kohalikest ressurssidest lähtuv suurema lisandväärtusega ettevõtlus võimalikult pika kohapealse väärtusahelana. See aitab vähendada nii tooraine, toodangu kui töötajate sunnitud liikumisi ja toetab piirkondliku eripära kestlikku arendamist. Ressurssidena käsitletakse lisaks maavaradele näiteks ka sadamaid, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole ning oskustööjõudu. Efektiivseks maa- ja ruumikasutuseks seotakse tõhusalt erinevate funktsioonide võrgustikud, nt energiamahuka tööstuse kavandamine taastuvenergiaparkide naabrusesse, sadamate ja raudteeümbruse arendamine tööstus- ja logistikaaladena ning ringmajandusliku tööstussümbioosi juurutamine.
• Rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud ja väärtuslikud põllumajandusmaad kvaliteetse elukeskkonna osana (eelnõu lk 39-41). Tähtsustatakse looduse hüvesid pakkuvat rohevõrgustikku, mis toetab elurikkust ja tasakaalustab majandustegevust. Oluliseks peetakse Eesti kultuurilugu kandvaid väärtuslikke maastikke.
• Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus (eelnõu lk 42-48). Aastaks 2050 on tagatud head ühendused toimepiirkondade sees ja pealinna, regionaalsete ja piirkondlike linnade vahel. Raudtee on asustuse "selgroog", raudteejaamade ümbruse asulad on eelisarendatud. Asulad kujundatakse säästlikke liikumisviise toetavaks. Igapäevaste liikumiste vähendamiseks paiknevad inimeste elukohad, teenused ja töökohad lähestikku. Arendatakse rahvusvahelisi ühendusi tagavaid transpordisõlmi.
• Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu (eelnõu lk 49-53). Aastaks 2050 on taristuvõrgustikud ruumisäästlikud ja kliimakindlad, toetavad tasakaalustatud asustusstruktuuri ja ettevõtluse arengut. Taristu on kasutatav ka kriisiolukordades. Hajusalt toodetud taastuvenergia kohapealne kasutus toetab tõhusat tarbimist ja kohalike kogukondade energiasõltumatust. Tehnilise taristu kavandamisel tagatakse süsteemide vastupidavus, hajutatus ja dubleerimine, mis on eeldus elutähtsate teenuste ja riigikaitseliste süsteemide toimimiseks nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal.
• Tugev mere ja maismaa seos (eelnõu lk 54-55). Aastaks 2050 on toimivad mereala planeeringuga määratud Eesti mereruumi ja ranniku piirkondlikku eripära väljendavad n-ö meri-maismaa klastrid. Rannikupiirkondades on tasakaalus elukohad ja loodusalad, väärtustatakse rannakultuuri. Toimivad ja mitmekesised sadamad on asustuse oluliseks osaks ja rahvusvaheliste majandussidemete sõlmpunktiks. Tagatud on päästetegevust võimaldavad ligipääsud maalt merele ja merelt maale. Eesti mereala ja maismaa terviklikuks toimimiseks ühildatakse mereala planeering ja koostatav üleriigiline planeering.

Anna teada, mida arvad üleriigilise planeeringu eelnõust. Vastust ootan hiljemalt 2. novembriks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.