Mida arvad puudusega toote eest vastutavate ettevõtjate ringi laiendamisest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on ajakohastada tootevastutuse regulatsiooni ja tagada õiglane riskijaotus ettevõtjate ja tarbijate vahel. Muudatustega võetakse üle ELi direktiiv 2024/2853.

Keda mõjutab?

• Ettevõtjaid, kes tegutsevad tootjatena;
• ettevõtjaid, kes impordivad tooteid;
• ettevõtjaid, kes levitavad tooteid;
• digiplatvormi pakkujaid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Muudatused toote mõistes:

• Kui kehtiva õiguse kohaselt on toode iga vallasasi, isegi kui see on osaks teisest vallasasjast või on saanud kinnisasja osaks, samuti elekter ja arvutitarkvara, siis eelnõuga lisatakse definitsiooni alla ka tooraine ja digitaalne tootmisfail (eelnõu § 1 punkt 11; VÕS § 1063 lõige 1). Tooraineks võib olla näiteks ka gaas või vesi. 
• Eelnõuga sätestatakse, et digitaalne tootmisfail on vallasasja digiversioon või digimall, mis sisaldab vallasasja tootmiseks vajalikku funktsionaalset teavet, võimaldades masina või tööriista automaatset juhtimist (eelnõu § 1 punkt 12; VÕS § 1063 lõige 1¹). 

Muudatused vastutuse osas:

• Kehtiva õiguse kohaselt vastutab puudusega toote eest tootja. Eelnõuga laiendatakse puudusega tootest põhjustatud kahju eest vastutavate ettevõtjate ringi. Edaspidi ei vastuta mitte ainult tootja kitsalt, vaid ettevõtja laiemalt ehk toote või komponendi tootja, seotud teenuse osutaja, volitatud esindaja, importija, tellimuste täitmise teenuse osutaja või turustaja (eelnõu § 1 punkt 2; võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 1061).
• Praegu sätestab seadus, et tootja vastutab puudusega tootest põhjustatud asja hävimise või kahjustumise eest, kui asi on sellist liiki, mida kasutatakse tavaliselt tarbimiseks väljaspool majandus- või kutsetegevust, kannatanu kasutas seda põhiliselt väljaspool majandus- või kutsetegevust ning kahju on suurem kui 500 eurot. Eelnõu kaotab 500 euro alampiiri ja tarbimiseks kasutatava asja nõude ning laiendab vastutust ka asjadele, mida kannatanu kasutab nii majandus- või kutsetegevuses kui ka väljaspool seda (nt sülearvuti, mobiiltelefon või sõiduk). Ettevõtja ei vastuta ainult siis, kui kannatanu kasutas asja üksnes oma majandus- või kutsetegevuses (eelnõu § 1 punkt 3; VÕS § 1061 lõige 2).
• Eelnõu kohaselt vastutab ettevõtja edaspidi füüsilise isiku poolt väljaspool majandus- ja kutsetegevust kasutatavate andmete hävimise või kahjustumise eest (eelnõu § 1 punkt 4; VÕS § 1061 lõige 2¹). Sellised andmed on näiteks arvuti kõvakettalt kustutatud digifailid. Kui kannatanul on võimalik andmeid uuesti tasuta hankida, ei kaasne andmete hävitamise või laostusega automaatselt varaline kahju. Kehtiv seadus sellist täpsustust andmete kohta ette ei näe.
• Kehtiv seadus sätestab, et tootja ei vastuta puuduse tõttu tootele endale tekkinud kahju eest. Eelnõuga lisatakse, et edaspidi ei vastuta ettevõtja ka kahju eest, mis tekkis puudusega osa tõttu, mis on tootesse integreeritud või tootega ühendatud kas selle toote tootja poolt või tootja kontrolli all (eelnõu § 1 punkt 5; VÕS § 1061 lõige 3).
• Eelnõu kohaselt on toode tootja kontrolli all seni, kuni tootja või tema loal kolmas isik kas 1) integreerib, ühendab või tarnib toote osi, sealhulgas tarkvarauuendusi või tarkvara versioonitäiendeid või 2) muudab toodet. Lisaks jääb toode tootja kontrolli alla, kui tootjal on suutlikkus tarnida tarkvarauuendusi või tarkvara versioonitäiendeid ise või kolmanda isiku kaudu (eelnõu § 1 punkt 6; VÕS § 1061 lõiked 3¹ ja 3²).
• Kui praegu vastutab puudusega ravimi eest ainult tootja, siis edaspidi vastutavad laiemalt ettevõtjad, näiteks importijad (eelnõu § 1 punkt 7; VÕS § 1061 lõige 4).
• Muudatustega täpsustatakse sõnaselgelt, et puudusega tootest põhjustatud kahju eest vastutavad solidaarselt nii puudusega toote tootja kui ka puudusega toote osa tootja, kui see osa on integreeritud tootesse või ühendatud tootega tootja kontrolli all ning põhjustab toote puuduse. Lisaks loetakse edaspidi tootjaks ka isikut, kes valmistab toote oma tarbeks, näiteks teenuse osutamiseks (eelnõu § 1 punkt 10; VÕS § 1062¹ lõige 1).
• Eelnõu kohaselt loetakse edaspidi tootjaks ka isikut, kes oluliselt muudab toodet väljaspool tootja kontrolli ja seejärel teeb selle turul kättesaadavaks või võtab selle kasutusele. Kehtiv seadus sellist isikut eraldi ei käsitle, mistõttu saab teda praegu tootjaks pidada üksnes siis, kui ta vastab tootja üldistele tunnustele (eelnõu § 1 punkt 10; VÕS § 1062¹ lõige 3).
• Eelnõu defineerib, mis on toote oluline muudatus. Sellest sõltub, kas toodet muutnud isik vastutab toote eest tootjana. Olulise muudatusega on tegu, kui pärast toote turule laskmist või kasutusele võtmist tehtud muudatus:

1. on oluline Euroopa Liidu või Eesti tooteohutusnormide kohaselt või
2. muudab toote algset toimivust, otstarvet või tüüpi, ilma et see muudatus oleks tootja esialgses riskihinnangus ette nähtud, ja mis seejuures muudab tootest tuleneva ohu iseloomu, tekitab uue ohu või tõstab riskitaset. Kehtiv seadus ei defineeri, mis on oluline muudatus (eelnõu § 1 punkt 10; VÕS § 1062¹ lõige 4).

• Muudatuste kohaselt, kui toote või selle osa tootja ei asu Euroopa Liidus, loetakse vastutavaks ettevõtjaks ka puudusega toote või selle osa importija või tootja volitatud esindaja. Toote volitatud esindaja vastutust kehtiv seadus ette ei näe, kuid toote importija vastutus on juba kehtivas seaduses reguleeritud (eelnõu § 1 punkt 10; VÕS § 1062¹ lõige 6).
• Kui importija või volitatud esindaja ei asu Euroopa Liidus, loetakse edaspidi vastutavaks ettevõtjaks ka tellimuse täitmise teenuse osutaja. Kehtiv õigus tellimuse täitmise teenuse osutaja vastutust ei sätesta (eelnõu § 1 punkt 10; VÕS § 1062¹ lõige 7).
• Eelnõu sätestab, et kui pole võimalik kindlaks teha Euroopa Liidus asuvat puudusega toote tootjat, puudusega toote osa tootjat, puudusega toote või selle osa importijat või tootja volitatud esindajat või tellimuse täitmise teenuse osutajat, siis vastutab puudusega tootest põhjustatud kahju eest toote levitaja, kui 1) kannatanu taotleb, et levitaja annaks teavet kõnealuse ettevõtja või isiku kohta, kes levitajale toote tarnis, ja 2) levitaja ei anna taotletud teavet ühe kuu jooksul pärast asjaomase taotluse saamist (eelnõu § 1 punkt 10; VÕS § 1062¹ lõige 9).
• Eelmises punktis sätestatut võib eelnõu kohaselt kohaldada ka digiplatvormi pakkuja suhtes, kes ei ole vastutav ettevõtja, kuid kes võimaldab tarbijal sõlmida kauplejaga toote suhtes lepingu sidevahendi abil, kui keskmine tarbija võis aru saada nii, et toodet pakub digiplatvorm ise või tema alluvuses või kontrolli all olev isik (eelnõu § 1 punkt 10; VÕS § 1062¹ lõige 10). Digiplatvormi pakkujal on samamoodi vastutuse eelduseks see, et kannatanu taotleb, et digiplatvormi pakkuja annaks talle teavet Euroopa Liidus asuva ettevõtja või isiku kohta, kes talle toote tarnis, ja digiplatvormi pakkuja ei suuda ühe kuu jooksul pärast sellise taotluse saamist asjaomast teavet anda. Kui digiplatvorm on puudusega toote tootja, importija, volitatud esindaja, tellimuste täitmise teenuse osutaja või turustaja, kehtib talle sama vastutus kui vastavale ettevõtjale.
• Muudatustega täpsustatakse, et tootja vastutust puudusega toote eest ei kohaldata kahel juhul. Esiteks vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara suhtes, mida arendatakse või tarnitakse väljaspool majandus- või kutsetegevust ning teiseks tuumaõnnetuse põhjustatud kahju korral, kui vastutus sellise kahju eest on reguleeritud Eestis ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonidega. Kehtiv seadus sellist täpsustust ei sisalda (eelnõu § 1 punkt 8; VÕS § 1061 lõige 6).

Muudatused toote puuduse osas:

• Kehtiva õiguse kohaselt on toode puudusega, kui see ei ole ohutu määral, mida isik on õigustatud ootama. Eelnõu kohaselt on toode puudusega, kui see ei ole ohutu määral, mida isik on õigustatud ootama või mis on Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav (eelnõu § 1 punkt 12; VÕS § 1063 lõige 1⁴).
• Puuduse hindamisel arvestatakse praegu eelkõige toote avalikkusele esitlemise viisi ja tingimusi, kasutusviisi, mida kannatanu võis mõistlikult eeldada, ning toote turule laskmise aega. Eelnõu täiendab esimest asjaolu ehk edaspidi arvestatakse ka toote omadusi, sealhulgas märgistust, disaini, tehnilisi omadusi ja koostist, pakendit ning kooste-, paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhendit. Täiendavalt lisatakse eelnõuga kuus järgnevat tingimust, mida arvestatakse toote puuduse hindamisel:

1. mõju, mida pärast turule laskmist või kasutusele võtmist avaldab tootele selle õpivõime või võime omandada uusi funktsioone; 
2. mõistlikult eeldatavat mõju, mida tootele avaldavad muud tooted, mille puhul võib eeldada, et neid kasutatakse koos asjaomase tootega, sealhulgas ühendatuna; 
3. asjakohaseid tooteohutusnõudeid, sealhulgas küberturvalisuse nõudeid; 
4. pädeva asutuse või vastutava ettevõtja (nt tootja, importija või tootja volitatud esindaja) otsust toode tagasi nõuda või muud tooteohutusalast sekkumist;
5. selle kasutajarühma vajadusi, kellele toode on mõeldud; 
6. toote eesmärgile vastavust, kui toote eesmärk on kahju ennetada ja toode ei täida seda eesmärki (eelnõu § 1 punkt 14 ja 15; VÕS § 1063 lõige 2 punktid 1 ja 4-9).

Muudatused vastutusest vabanemise osas:

• Kehtiva õiguse kohaselt vabaneb tootja tootest tuleneva kahju eest muu hulgas siis,  kui ta tõendab, et ta ei ole toodet turule lasknud. Eelnõuga täpsustatakse, et vastutusest võib vabaneda lisaks tootjale ka muu ettevõtja, näiteks importija, kui ta ei ole toote tootja või importijana toodet turule lasknud või kasutusele võtnud (eelnõu § 1 punkt 18; VÕS § 1064 lõige 1 punkt 1).
• Eelnõuga lisatakse uus alus, mille esinemise korral ettevõtja vabaneb vastutusest. Selleks on olukord, kui ta ei ole toote levitajana teinud toodet turul kättesaadavaks (eelnõu § 1 punkt 19; VÕS § 1064 lõige 1 punkt 1¹).
• Tootja ei vastuta praegu tootest tuleneva kahju eest muuhulgas ka juhul, kui ta tõendab, et esinevad asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et tootja poolt toote turule laskmise ajal ei olnud tootel kahju põhjustanud puudust. Muudatuste kohaselt arvestatakse edaspidi ka toote kasutusele võtmise aega. Lisaks saab sel alusel vastutusest vabaneda ka levitaja (eelnõu § 1 punkt 20; VÕS § 1064 lõige 1 punkt 2).
• Kehtiva õiguse kohaselt vabaneb tootja vastutusest, kui ta ei valmistanud toodet müügiks ega muul viisil turustamiseks ega valmistanud ega turustanud seda oma majandus- või kutsetegevuses. See alus tunnistatakse eelnõuga kehtetuks (eelnõu § 1 punkt 21; VÕS § 1064 lõige 1 punkt 3).
• Eelnõuga muudetakse kehtivat tootja vastutusest vabastamise alust, milleks on tõendamine, et puudust ei saanud avastada toote turule laskmise ajal tollaste teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme järgi, selliselt, et edaspidi peab tootja tõendama, et toote turule laskmise või kasutusele võtmise ajal või ajal, mil toode oli tootja kontrolli all, ei saanud puudust tollaste teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme järgi avastada (eelnõu § 1 punkt 22; VÕS § 1064 lõige 1 punkt 5).
• Muudatustega täiendatakse seadust sättega, mille kohaselt isik, kes toodet oluliselt muudab, ei vastuta kahju eest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud puudus on seotud toote osaga, mida muutmine ei mõjutanud (eelnõu § 1 punkt 24; VÕS § 1064 lõige 2¹).
• Eelnõuga lisatakse piirangud olukordadeks, kus tootja vabaneb tootest tuleneva kahju eest, kui ta tõendab, et on tõenäoline, et tootja poolt toote turule laskmise või kasutusele võtmise ajal või levitaja poolt toote turul kättesaadavaks tegemise ajal ei olnud tootel kahju põhjustanud puudust või et see puudus tekkis hiljem. Nimelt ei kohaldata seda vastutusest vabanemise alust, kui toote põhjuseks on järgmine tootja kontrolli all olev asjaolud:

1. seotud teenus;
2. tarkvara, sealhulgas tarkvarauuendus või tarkvara versioonitäiend;
3. toote ohutuse tagamiseks vajaliku tarkvarauuenduse või tarkvara versioonitäiendi puudumine;
4. toote oluline muudatus (eelnõu § 1 punkt 24; VÕS § 1064 lõige 2²).

• Muudatustega lisatakse säte, mille kohaselt ettevõtja vastutust võib vähendada, kui kahju põhjustas nii toote puudus kui ka kannatanu süü või sellise isiku süü, kelle eest kannatanu vastutab (eelnõu § 1 punkt 26; VÕS § 1064 lõige 4).

Muudatused tõendamise osas:

• Kehtiva õiguse kohaselt peab kannatanu tõendama kahju ja toote puuduse olemasolu ning põhjuslikku seost toote puuduse ja tekkinud kahju vahel. Eelnõuga lisatakse uus säte, mille kohaselt toote puudust eeldatakse, kui:

1. ettevõtja ei esita kohtu nõudmisel oma käsutuses olevaid asjakohaseid tõendeid; 
2. kannatanu esitab asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et toode ei vasta Euroopa Liidu või Eesti tooteohutusnõuetele, mille eesmärk on kaitsta kannatanut kahju eest, või
3. kannatanu esitab asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et kahju põhjustas toote ilmne rike mõistlikult eeldatava kasutamise ajal või tavatingimustes (eelnõu § 1 punkt 28; VÕS § 1065 lõige 2).

• Eelnõu kohaselt võib kohus edaspidi nõuda kannatanu taotlusel ettevõtjalt tema käsutuses olevate asjakohaste tõendite esitamist, kui kannatanu on oma väiteid nõude olemasolu kohta põhistanud. Kehtiv õigus seda ei reguleeri (eelnõu § 1 punkt 29; VÕS § 1065¹ lõige 1).
• Sarnaselt võib kohus edaspidi nõuda ettevõtja taotlusel kannatanult tema käsutuses olevate asjakohaste tõendite esitamist, kui kannatanu on oma väiteid nõude olemasolu kohta põhistanud. Kehtiv õigus seda ei reguleeri (eelnõu § 1 punkt 29; VÕS § 1065¹ lõige 2).

Muudatused tähtaegade ja ülemineku osas:

• Kehtiva õiguse kohaselt lõpeb nõudeõigus hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud toote turule laskmise päevale järgnevast päevast. Eelnõuga täpsustatakse, et kui toodet ei lasta turule, vaid see võetakse otse kasutusele, arvestatakse tähtaega kasutusele võtmise päevale järgnevast päevast. Lisaks hakkab oluliselt muudetud toote puhul kulgema uus kümneaastane tähtaeg alates muudetud toote turul kättesaadavaks tegemisest või kasutusele võtmisest (eelnõu § 1 punkt 31; VÕS § 1066 lõige 2).
• Uut tootevastutuse korda kohaldatakse toodetele, mis on turule lastud või kasutusele võetud 9. detsembril 2026 või hiljem. Enne seda kuupäeva turule lastud või kasutusele võetud toodete suhtes kehtib edasi praegune võlaõigusseaduse redaktsioon ka siis, kui kahju tekib hiljem (eelnõu § 2 punkt 1; võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lõige 2).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2026. aasta 9. detsembril.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 16. oktoobriks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiits- ja digiministeeriumile.