Mida arvad plaanitavast äriarendustoetusest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Määruse eesmärk on suurendada toetuse abil ettevõtja konkurentsivõimet ja lisandväärtust tervikuna tehisarulahenduste arendamise ja juurutamise kaudu, toetades samal ajal ka suurema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate kiiremat turule viimist ja eksporti ning ettevõtja protsesside arendamist.

Kes saavad toetust taotleda?
Kõik Eesti ettevõtted. 

Millised on plaanitava toetusmeetme peamised tingimused?

• Toetus on suunatud eelkõige ettevõtja süsteemsele arengule, mitte tema üksikutele eraldi tegevustele, toetades ettevõtja strateegilist kasvu ja rahvusvahelist laienemist. Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse kahele peamisele tegevussuunale (eelnõu  § 3 lg 1, 2):
  • Esiteks toetatakse suurema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate kiiremat turule viimist, sealhulgas ekspordivõime suurendamist. See hõlmab ettevõtjate äriarendusteadmiste ja -oskuste tugevdamist, et parandada nende võimet tuua innovaatilisi lahendusi rahvusvahelisele turule. 
  • Teiseks toetatakse tootmise ja teenuste osutamise protsesside arendamist ja rakendamist, eesmärgiga tõsta efektiivsust ja tootlikkust ning parandada seeläbi ettevõtjate majandustulemusi. 
• Kõigi tegevuste aluseks on ettevõtja arenguplaan, mis peab olema terviklik, läbimõeldud ja sidus ning mille realiseerimiseks toetust antakse. Arenguplaan on ettevõtja koostatud strateegiline dokument, mis on taotluse esitamise eelduseks ning mille eesmärk on hinnata ettevõtja kavandatava äriarenduse terviklikkust, loogilisust ja toetuse andmise eesmärkide kohasust. Toetust antakse järgmistele arenguplaani elluviimisega seotud tegevustele (eelnõu § 6 lg 1, 2): 
  • ettevõtja ja protsesside arendamine;
    • Toetatakse nii töökorralduse ja ressursiplaneerimise arendamist, sh tarkvaralahenduste kasutuselevõttu, kui ka välise nõustamise kasutamist;
  • kvaliteedijuhtimis- ja vastavusjuhtimissüsteemide arendamine; 
    • Toetatakse näiteks kvaliteedisüsteemide loomist ja juurutamist, auditite tegemist, sertifitseerimist ning regulatiivsete nõuete täitmiseks vajalike protsesside arendamist
  • suure lisandväärtusega uue või täiustatud toote või teenuse eksporditegevuste arendamine ja elluviimine uuel sihtturul; 
    • Toetatakse strateegiate koostamist, turundus- ja müüginõustamist, kontaktide loomist ning turundusmaterjalide ja messidel osalemisega seotud tegevusi.
  • intellektuaalomandi kasutamise strateegiline juhtimine ja arendamine; 
    • Toetatakse nii strateegiate koostamist kui ka õiguste kaitsmist ja laiendamist sihtturgudele, samuti litsentseerimismudelite arendamist.
  • digitaliseerimine, automatiseerimine ja tehisaru arendamine ning juurutamine ettevõtja äriprotsesside automatiseerimiseks ning ettevõtja arenguvõime, efektiivsuse ja konkurentsivõime suurendamiseks; 
    • Toetatakse näiteks andmehalduse ja andmepõhise juhtimise arendamist, infosüsteemide loomist ja integreerimist ning tehisarul ja automatiseerimisel põhinevate lahenduste kasutuselevõttu.
  • toote või teenuse katsetamine ja järeleproovimine sihtturul reaalses kasutuskeskkonnas.
    • Toetatakse katseprojektide elluviimist, klientide kaasamist ning tagasiside põhjal tehtavaid kohandusi.
• Toetuse saaja peab hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta lõpuks saavutama nii ettevõtja lisandväärtuse kui ka ekspordi müügitulu vähemalt 15-protsendilise kasvu võrreldes projekti algusaastaga (eelnõu § 3 lg 4).
• Toetuse minimaalne summa on 100 000 eurot ja maksimaalne summa 500 000 eurot projekti kohta (eelnõu § 9 lg 1).
• Eelnõu kohaselt toetuse on maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest (eelnõu § 9 lg 2):
  • 50 protsenti mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja korral; 
  • 15 protsenti suurettevõtja korral.
• Plaanitava eelnõu kohaselt peab omafinantseering katma selle osa abikõlblikest kuludest, mida toetus ei kata (eelnõu § 9 lg 4).
• Eelnõu kohaselt ei ole abikõlbulikud kulud näiteks seotud isikute vahel tehtud tehingutest tulenevad kulud ja standardtarkvara või tavapäraste IT-lahenduste soetamise, juurutamise või liidestamise kulud juhul, kui nendega ei kaasne innovatsioonikomponenti. Samuti näiteks olemasolevate süsteemide ja tarkvara hooldus-, majutus- ja opereerimiskulud, sealhulgas versiooniuuendused ja litsentside pikendamised (eelnõu § 7).
• Plaanitava eelnõu kohaselt on projekti abikõlblikkuse perioodi kestus kuni 24 kuud. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord kuni 12 kuu võrra mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse andmise eesmärgiga.  (eelnõu § 8 lg 2, 3, 5).
• Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, mis vastab vähemalt kolmele loetletud kaheksast tingimusest (eelnõu § 10 lg 1):
  • taotleja on teeninud taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal müügitulu vähemalt 500 000 eurot; 
  • taotleja on teeninud taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal ekspordi müügitulu vähemalt 100 000 eurot; 
  • taotleja keskmine lisandväärtus töötaja kohta on viimase majandusaasta andmetel vähemalt vastava tegevusala Eesti keskmisel tasemel statistikaameti viimati avaldatud vastava tegevusala Eesti keskmisega; 
  • taotleja on taotluse esitamisele eelnenud viimase kahe majandusaasta jooksul investeerinud teadus-, arendus- või innovatsioonitegevustesse kokku vähemalt 100 000 eurot; 
  • taotleja on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul kaasanud vähemalt 100 000 euro ulatuses erasektori investeeringuid, millena käsitatakse omakapitali-, riskikapitali ja muid turupõhiseid kapitalipaigutusi, kuid mitte laene, avaliku sektori toetusi ega seotud osapoolte finantseeringut; 
  • taotlejal on tehnoloogia, toote või teenuse põhifunktsioone või toimemudelit demonstreeriv prototüüp, kontseptsiooni tõestus või katsetatud teenusmudel ning selle toimivust on kontrollitud asjakohases arendus- või sihtkeskkonnas; 
  • taotlejal on vähemalt kaks täistööajaga töötajat, vähemalt ühe töötaja tööülesannete hulka kuulub tehnoloogilise või teenusarenduse juhtimine ning tal on erialane kõrgharidus või tõendatud valdkondlik töökogemus; 
  • taotleja makstud keskmine brutokuupalk ühe töötaja kohta taotluse esitamisele eelnenud kvartalis oli vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud vastava tegevusala Eesti keskmise brutokuupalgaga.
• Taotluse põhiline osa on arenguplaan, et projekt ei koosneks eraldi tegevustest, vaid on loogiline tervik, mille kõik tegevused toetavad ühtset strateegilist eesmärki. Samuti peab taotluses olema selgelt esitatud seos kavandatud tegevuste ja oodatavate tulemuste vahel. See tähendab, et taotleja peab suutma põhjendada, kuidas konkreetsed tegevused viivad soovitud tulemusteni ning milliste mõõdetavate näitajate kaudu on võimalik seda hinnata (eelnõu § 11).
• Plaanitava määruse kohaselt on toetust võimalik taotleda kahel viisil, kas jooksvalt, mis tähendab, et taotlusi võetakse vastu pidevalt kuni eelarve ammendumiseni, või voorupõhiselt, mille puhul saab taotlusi esitada kindlaksmääratud ajavahemikus (eelnõu § 12 lg 1, 4, 5). Voorupõhise taotlemise korral teatab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma veebilehel hiljemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist vooru avamise ja sulgemise kuupäeva ning toetuste eelarve suuruse. Jooksva taotlemise korral teatab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma veebilehel toetuste eelarve suuruse, rahastamise eelarve jäägi ja taotluste vastuvõtmise lõpetamise aja.
• Eelnõu kohaselt saab üks ja sama ettevõtja toetust taotleda mitu korda, kuid üksnes juhul, kui tegemist on uute arendusetappide või uutel sihtturgudel tegevuse arendamisega (eelnõu § 12 lg 2). Siiski ühe ettevõtja selle määruse alusel saadav kogutoetus ei või ületada 500 000 eurot.
• Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eelnõustamise, mille käigus esitab taotleja arenguplaani ning vajaduse korral muud nõutavad dokumendid (eelnõu § 13). Eelnõustamise käigus selgitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõustamise tulemusena kiidetakse arenguplaan heaks või lükatakse see tagasi.
• Eelnõu kohaselt tegeleb plaanitava toetusega Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (eelnõu § 5 lg 1). 
• Plaanitava toetusmeetme eelarve suurus on kokku 15 miljonit eurot. 

Millal jõustuvad muudatused?

• Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.
• Voorupõhise taotlemise korral teatab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma veebilehel hiljemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist vooru avamise ja sulgemise kuupäeva

Anna teada, mida arvad plaanitavast toetusmeetmest. Tagasisidet ootan hiljemalt 10. juuliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.