21.08.2026
Mida arvad õhukvaliteedi piirväärtuste karmistamisest alates aastast 2030?
Kliimaministeerium on koostanud eelnõu, millega soovib äpsustada saasteainete mõõtmise ja aruandluse korda ning ajakohastada õhukvaliteedi piirnorme. Anna hiljemalt 27. augustiks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on viia viis keskkonnaministri määrust kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2024/2881/EL, mis käsitleb välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist.
Keda mõjutab?
- tootmisettevõtteid, kellel on keskkonnakaitseluba
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
- keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ja õhukvaliteedi hindamispiirid“;
- Eelnõuga jäetakse määrusest välja mõiste „õhukvaliteedi piirväärtuse lubatud ületamise määr“, kuna seda võimalust ei ole enam direktiivis 2024/2881 (eelnõu § 4 p 1).
- Lisaks eriti peenetele osakestele (PM2,5) kehtestatakse nüüd eelnõuga ka lämmastikdioksiidi (NO2) keskmise kokkupuute vähendamise kohustus ja eesmärk (eelnõu § 4 p 2).
- Eelnõuga viiakse õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused vastavusse uue õhukvaliteedi direktiivi nõuetega. Seega kehtestatakse uued ja madalamad aastased piirväärtused, mis hakkavad kehtima alates aastast 2030. Uued piirväärtused on järgmised (eelnõu § 4 p 7 ja lisa 1).
| Saasteaine ja mõõteperiood | Kehtiv norm (kuni 31.12.2029) | Uus piirväärtus (alates 01.01.2030) |
|---|---|---|
| PM2,5 – aastane | 25 μg/m³ (piirväärtus) | 10 μg/m³ (piirväärtus) |
| PM2,5 – ööpäevane | — | 25 μg/m³ (ületamine lubatud kuni 18 päeva aastas) |
| PM10 – aastane | 40 μg/m³ (piirväärtus) | 20 μg/m³ (piirväärtus) |
| PM10 – ööpäevane | 50 μg/m³, kuni 35 ületust aastas | 45 μg/m³, kuni 18 ületust aastas |
| Lämmastikdioksiid (NO2) – aastane | 40 μg/m³ (piirväärtus) | 20 μg/m³ (piirväärtus) |
| Lämmastikdioksiid (NO2) – tunni keskmine | 200 μg/m³, kuni 18 ületust aastas | 200 μg/m³ (ületamised piiratud rangema kriteeriumiga) |
| Vääveldioksiid (SO2) – ööpäevane | 125 μg/m³, kuni 3 ületust aastas | 50 μg/m³, kuni 18 ületust aastas |
| Vääveldioksiid (SO2) – tunni keskmine | 350 μg/m³, kuni 24 ületust aastas | 350 μg/m³, kuni 3 ületamist aastas |
| Osoon (O3) – 8 tunni keskmine | 120 μg/m³ (sihtväärtus) | 100 μg/m³ (piirväärtus, maksimaalselt 3 päeva aastas) |
| Süsinikmonooksiid (CO) – 8 tunni keskmine | 10 mg/m³ (piirväärtus) | 10 mg/m³ |
| Benseen – aastane | 5 μg/m³ (piirväärtus) | 3,4 μg/m³ (piirväärtus) |
Kõik keskkonnakaitseloaga ettevõtted on varem koostanud lubatud heitkoguste projekti, mille alusel on juba praegu võimalik saada algne hinnang heidete vastavusest õhukvaliteedi uutele piirväärtustele ning kavandada ja rakendada asjakohaseid meetmeid uute piirväärtuste tagamiseks. Keskkonnaamet teavitab võimalikke piirväärtuste ületajaid 2027. aastal, et käitised saaksid aegsasti hinnata oma tegevuse vastavust uutele õhukvaliteedi piirväärtustele. Kui käitis teeb hinnangu ning see tõendab, et piirväärtusi ei ületata, ei pea käitis oma luba muutma ega lisameetmeid rakendama, välja arvatud loal olevate ebaõigete andmete korrigeerimiseks.
- keskkonnaministri 10.11.2016. a määrus nr 47 „Riigi territooriumi jaotus õhukvaliteedi piirkondadeks ja linnastuteks õhukvaliteedi taseme järgi ning linnastute määratlemiseks vajalik asustustihedus“
- Eelnõuga sätestatakse, et riigi territoorium jaguneb õhukvaliteedi taseme järgi, võttes arvesse saasteainete hindamispiiri (eelnõu § 1 p 1). Kehtiv määrus ütleb, et riigi territoorium jaguneb õhukvaliteedi taseme järgi, võttes arvesse saasteainete ülemisi ja alumisi hindamispiire. Seega muudatustega kehtestatakse üks hindamispiir.
- Eelnõuga muudetakse linnastute nimekirja, jättes Kohtla-Järve nimekirjast välja. Õhukvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks jaotatakse Eesti territoorium Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti õhukvaliteedi piirkonnaks ning linnastuteks (Tallinn ja Kohtla-Järve) (eelnõu § 1 p 2).
- keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
- Eelnõuga jäetakse määrusest välja viited 12.12.2026 kehtetuks muutuvatele direktiividele ning lisatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2024/2881/EL (eelnõu § 2 p 1 ja 2).
- keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“
- Eelnõuga asendatakse määruses termin „indikaatormõõtmised“ terminiga „pistelised mõõtmised“ (eelnõu § 1 p 1 ja 2). Mõiste „indikaatormõõtmised“ ei ole eesti keeles laialt levinud ja seda on praktikas tõlgendatud erinevalt. Termin „pistelised mõõtmised“ on täpsem ning paremini mõistetav, kuna viitab selgelt korduvatele juhuslikele mõõtmistele, mida tehakse kindlatel eesmärkidel, näiteks lisateabe kogumiseks või kontrollimiseks.
- keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“.
- Eelnõuga asendatakse määruses läbivalt termin „indikaatormõõtmised“ terminiga „pistelised mõõtmised“ (eelnõu § 5 p 1).
- Muudatusega ühtlustatakse seirejaamade ja proovivõtukohtade paigutamise nõuded uue õhukvaliteedi direktiivi järgi ning täpsustatakse kehtivaid tingimusi. Näiteks ütleb kehtiv määrus, et kui seirejaam või proovivõtukoht on mõeldud õhukvaliteedi taseme määramiseks hoonerivi joonel, peab proovivõtuotsik olema hoonetest, rõdudest, puudest ja muudest takistustest mõne meetri kaugusel ja vähemalt 0,5 m kaugusel lähimast hoonest. Mõiste „mõne meetri kaugusel“ asendatakse eelnõuga konkreetse väärtusega „vähemalt 1,5 meetrit“. Samuti proovivõtu kõrguse määramisel (0,5–4 m) täpsustatakse, et see peab vastama inimeste hingamistsooni kõrgusele (eelnõu § 5 p 4).
- Määrust sätestatakse uue punktiga, mille kohaselt proovivõtukohti, kus kolme eelneva aasta jooksul on registreeritud õhukvaliteedi piirväärtuse või sihtväärtuse ületamine, ei tohi ümber paigutada, välja arvatud juhul, kui ümberpaigutamine on vajalik eriasjaolude, sealhulgas ruumilise arengu tõttu (eelnõu § 5 p 5).
- Eelnõu kohaselt tuleb linna- või maakeskkonna taustapiirkonda rajada superseirejaam, mis ühendab mitut proovivõtukohta, et koguda pikaajalisi andmeid saasteainete kohta. Superseirejaamas jälgitakse samaaegselt suurt hulka saasteaineid ja meteoroloogilisi näitajaid. Seal kogutakse detailset infot nii tavapäraste õhusaasteainete kui ka nende keemilise koostise ja tekkepõhjuste kohta (eelnõu § 5 p 6). Eestis hakatakse superseirejaamades mõõtma uues õhukvaliteedi direktiivis reguleeritud saasteaineid, sealhulgas musta süsinikku, ülipeeneid osakesi ja ammoniaaki, ent teatud tingimustel võib osa neist jätta maapiirkondades mõõtmata. Kuna superseirejaama asukoht võib kattuda juba varem rajatud seirejaama asukohaga, siis on Eestis kõige optimaalsem tagada superseirejaama rajamise nõue, täiendades Õismäe seirejaama, et see tagaks linnakeskkonna superseirejaama nõudeid, ning Lahemaa seirejaama, et see tagaks maakeskkonna superseirejaama nõudeid.
Millal jõustuvad muudatused?
Määrus jõustub 2026. aasta 11. detsembril.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 27. augustiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.