Mida arvad Euroopa Liidu otsese maksustamise ja maksuhalduskoostöö lihtsustamise paketist?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on sätestada ELi otsese maksustamise reeglid selgemalt, kuna aja jooksul on loodud mitmeid eri direktiive, mis osaliselt kattuvad ja on läinud vastuollu alates 2024. aastast rakenduva globaalse miinimummaksuga (Pillar Two), ning vähendada selle abil ettevõtjate halduskoormust.
Keda mõjutab?
Ettevõtjaid, kes:
- teevad makseid või saavad tulu (dividendid, intressid, litsentsitasud) teistes liikmesriikides asuvatelt äriühingutelt;
- plaanivad piiriüleseid ümberkorraldusi, näiteks ühinemist või asukoha üleviimist;
- investeerivad teadus- ja arendustegevusse või kasutavad välist finantseerimist;
- kuuluvad suurde, mitmes riigis tegutsevasse kontserni, või on väike- või keskmise suurusega ettevõtja, kellele nähakse ette sellest tulenevaid erandeid;
- peavad maksuhaldurile esitama piiriülest maksuinfot, näiteks maksuskeemide, digimüügi või töötasude kohta.
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
1. Otsese maksustamise direktiivide lihtsustamise ettepanek
1.1 Direktiiv 2003/49/EÜ (intressi- ja litsentsitasude direktiiv)
- Kehtiva õiguse kohaselt kohaldub intresside ja litsentsitasude maksuvabastus vaid siis, kui maksja ja saaja on „seotud äriühingud“ direktiivi mõistes. See eeldab, et üks äriühing omab teises otseselt vähemalt 25% osalust (või kolmas äriühing omab mõlemas vähemalt 25%). Edaspidi see osalusnõue kaotatakse täielikult ning maksuvabastus kehtib intressi- ja litsentsitasumaksetele ELi äriühingute vahel olenemata osaluse suurusest (eelnõu nr 1 artikkel 1 punktid 2(b) ja 2(c); direktiivi artikkel 1 lõiked 7 ja 10).
- Kehtiva õiguse kohaselt võivad liikmesriigid nõuda maksuvabastuse kohaldamiseks eelnevat luba või haldusliku eelkontrolli menetlust. Edaspidi see õigus kaob ehk maksumaksja hindab ise, kas tingimused on täidetud, ja maksab intressi- ja litsentsitasu ilma eelneva loata, kuid maksuhaldur säilitab õiguse teostada hiljem kontrolli ja kohaldada kuritarvituste vastaseid reegleid (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 2(d); direktiivi artikkel 1 lõige 11).
Eelnõuga kehtestatakse uus kaitsemeede olukorraks, kus intressi või litsentsitasu saaja asub jurisdiktsioonis, kus seda tulu üldse ei maksustata, ja lähteriik samuti maksu kinni ei pea. Sellisel juhul peab lähteriik edaspidi kas maksu kinni pidama või keelduma vastava makse mahaarvamisest maksja tuludest. Seda kohustust siiski ei kohaldata kahel juhul. Esiteks kui saaja tasub oma riigis nn kvalifitseeruvat täiendavat maksu ehk globaalse miinimummaksu raames tasutavat lisamaksu, mis tagab, et suurte, üle 750 miljoni euro suuruse aastakäibega kontsernide tulu maksustatakse igal juhul vähemalt 15%-lise määraga, ilma, et ta saaks selle pealt maksusoodustust või tagasimakset. Teine juhtum, kui kohustust ei kohaldata on, kui saaja kuulub tervikuna sellise globaalse miinimummaksu kohaldamisalasse kuuluva kontserni koosseisu. Nendel kahel juhul loetakse tulu juba piisavalt maksustatuks ning täiendavat kinnipidamist ei nõuta (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 5; direktiivi artikkel 5 lõige 3).
1.2 Direktiiv 2009/133/EÜ (ühinemisdirektiiv)
- Kehtiva õiguse kohaselt kohaldub maksuneutraalsuse põhimõte, mille kohaselt maksustamine ei tohi olla piiriülese ümberkorralduse tegemise takistuseks, juba praegu äriühingute ühinemisele, jaotumisele, eraldumisele, varade üleandmisele ja osade või aktsiate vahetamisele ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimisele. See tähendab, et sellised toimingud ei too kaasa kapitalikasumi maksustamist. Edaspidi lisatakse loetellu kaks uut ühinemisvormi, mida direktiiv praegu ei kata. Nendeks on „lihtsustatud ühinemine“, mille kohaselt, kui emaettevõtja omab tütarettevõtjas juba 100% osalust, siis ei pea ühinemisel väljastama uusi aktsiaid, ja „jagunemine eraldamise teel“, mille kohaselt äriühing annab osa oma varast üle teisele äriühingule, kuid vastutasuks saadavad väärtpaberid lähevad äriühingule endale, mitte selle aktsionäridele (eelnõu nr 1 artikkel 2 punkt 1; direktiivi artikkel 2).
Kehtiva õiguse kohaselt kohaldub maksuneutraalsuse põhimõte registrijärgse asukoha üleviimisel vaid Euroopa äriühingu (SE) või Euroopa ühistu (SCE) vormis tegutsevatele äriühingutele. Edaspidi lisatakse direktiivi uus peatükk, mis laiendab sama põhimõtte ka tavalise äriühingu registrijärgse asukoha üleviimisele teise liikmesriiki ilma äriühingut lõpetamata, tingimusel et äriühing jääb lähteriigi maksuresidendiks või säilitab seal püsiva tegevuskoha, millega varad jäävad seotuks (eelnõu nr 1 artikkel 2 punkt 4; direktiivi artiklid 14a-14c).
1.3 Direktiiv 2011/96/EL (ema- ja tütarettevõtjate direktiiv)
- Kehtiva õiguse kohaselt kohaldub dividendide maksuvabastus vaid siis, kui emaettevõtja omab tütarettevõtjas vähemalt 10% osalust. Edaspidi see nõue kaotatakse ning maksuvabastus kehtib olenemata osaluse suurusest. Kuna maksuvabastuse kohaldamisala laieneb ka väiksematele osalustele, lisatakse eraldi uus reegel, mille kohaselt kehtib liikmesriikide õigus keelata osalusega seotud kulude ja kahjumite mahaarvamine emaettevõtja maksustatavast kasumist edaspidi ainult juhul, kui emaettevõtja osalus tütarettevõtjas on vähemalt 10% (eelnõu nr 1 artikkel 3 punkt 5; direktiivi artikkel 3).
Eelnõuga laiendatakse maksuvabastust ka pensionifondidele ja -asutustele, olenemata nende õiguslikust vormist. Praegu ei ole pensioniasutused, mis ei ole tulumaksukohustuslased ehk „subject-to-tax“ tingimus ei ole täidetud, direktiivi kaitse all ning nende poolt teisest liikmesriigist saadud dividendidelt võidakse kinni pidada maks. Edaspidi kehtestatakse selge erand „subject-to-tax“ tingimusest pensioniasutuste kasuks (eelnõu nr 1 artikkel 3 punkt 8; direktiivi artikkel 5).
1.4 Direktiiv (EL) 2016/1164 (kuritarvituste vastane direktiiv)
- Kehtiva õiguse kohaselt ei ole ELis ühtset raamistikku teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringute maksustamiseks. Eelnõuga kehtestatakse ühine mahaarvamisõigus. Nimelt on teadus- ja arendustegevuseks, sealhulgas selleks vajalike ruumide jaoks, soetatud materiaalse põhivara soetuskulu maksumaksja valikul kas kohe soetusaastal või järgneva nelja aasta jooksul täies ulatuses maksustatavast tulust mahaarvatav. Soodustuse säilitamiseks peab vara jääma teadus- ja arendustegevuse kasutusse vähemalt kolmeks aastaks. Kui vara müüakse või sellest loobutakse enne selle tähtaja möödumist ja sellest saadakse tulu, tuleb varem mahaarvatud summa uuesti maksustatavale tulule lisada (eelnõu nr 1 artikkel 4 punkt 4; direktiivi artiklid 3a-3c).
- Kehtiva õiguse kohaselt kohaldub kõigile ettevõtte intressikuludele nn intressipiirangu reegel, mille kohaselt on maksustatavast tulust mahaarvatav netointressikulu piiratud 30%-ga ettevõtte kasumist enne intresse, makse, kulusid ja amortisatsiooni. See piirang kehtib olenemata sellest, kellelt laen on võetud. Edaspidi vabastatakse sellest piirangust nn madala riskiga kolmanda isiku laenud ehk laenud, mis on võetud sõltumatult laenuandjalt tingimusel et laenu ei kasutata edasi kontsernisiseseks laenamiseks. Selle eesmärk on kergendada eelkõige panga- või võlakirjapõhist finantseerimist kasutavate ettevõtete koormust (eelnõu nr 1 artikkel 4 punkt 5(c); direktiivi artikkel 2a).
- Kehtiva õiguse kohaselt kohaldub intressipiirangu reegel ka olukorras, kus ettevõtte kasumlikkus on aasta jooksul järsult langenud, mis võib intressi mahaarvamise õigust ebaproportsionaalselt vähendada just siis, kui rahastamist kõige rohkem vajatakse. Eelnõuga lisatakse leevendus ehk edaspidi kui ettevõtte kasumlikkus on eelmise aastaga võrreldes langenud vähemalt 50%, siis sellel maksuaastal intressipiirangut ei kohaldata ja intressikulu on täies ulatuses mahaarvatav (eelnõu nr 1 artikkel 4 punkt 5(e); direktiivi artikkel 4 lõige 3a).
- Kehtiva õiguse kohaselt ei ole kaitsetööstuse finantseerimiseks erandit intressipiirangu reeglist. Edaspidi kehtestatakse ajutine erand ehk laenud, mis on võetud kriitilise tähtsusega kaitsevõimekuste toodete finantseerimiseks esimese viie maksuaasta jooksul pärast direktiivi jõustumist, vabastatakse intressipiirangu kohaldamisalast täielikult (eelnõu nr 1 artikkel 4 punkt 5(g); direktiivi artikkel 4 lõige 4a).
- Kehtiva õiguse kohaselt peavad suured, mitmes riigis tegutsevad kontsernid, kes kuuluvad globaalse miinimummaksu kohaldamisalasse, täitma paralleelselt ka reegleid, mille kohaselt maksustatakse madala maksumääraga riigis asuva kontrollitava tütarettevõtja tulu emaettevõtja tasandil. Globaalne miinimummaks kohaldub kontsernidele, mille konsolideeritud aastakäive on vähemalt 750 miljonit eurot. See toob kaasa topeltarvestuse ja topeltaruandluse sarnaste riskide osas, kuna mõlemad reeglid taotlevad sisuliselt sama eesmärki. Edaspidi vabastatakse sellised kontsernid kontrollitava välismaise äriühingu reeglitest, välja arvatud juhul, kui emaettevõtja asub riigis, mille maksusüsteem toimib rahvusvaheliselt kokkulepitud erikorra alusel paralleelselt globaalse miinimummaksu reeglitega, ja madalalt maksustatud tütarettevõtja ise täiendavat lisamaksu ei tasu (eelnõu nr 1 artikkel 4 punkt 7(d); direktiivi artikkel 7 lõige 6).
Kehtiva õiguse kohaselt kohalduvad välismaise kontrollitava äriühingu reeglid ka VKE-dele, kuigi komisjoni andmetel on liikmesriikide praktikas viimase kümne aasta jooksul selliseid juhtumeid VKE-de puhul olnud minimaalselt. Need reeglid takistavad äriühingul kasumi viimist madala maksumääraga piirkondadesse. Eelnõuga kehtestatakse VKE-dele ning kontserniväliselt tegutsevatele samasuguse suurusega üksustele täielik erand nendest reeglitest, mis vähendab nende halduskoormust ilma kuritarvituste riski suurendamata (eelnõu nr 1 artikkel 4 punkt 7(d); direktiivi artikkel 7 lõiked 6-7).
1.5 Direktiiv (EL) 2017/1852 (maksuvaidluste lahendamise mehhanism)
- Kehtiva õiguse kohaselt on ebaselge, keda loetakse „mõjutatud isikuks“ olukorras, kus topeltmaksustamise vaidlus puudutab korraga mitut isikut. Eelnõuga täpsustatakse, et sellisel juhul loetakse mõjutatud isikuks igaüks neist eraldi, kuid iga isik võib esitada kaebuse ainult oma elu- või asukohariigi pädevale asutusele, mis väldib topeltmenetlusi (eelnõu nr 1 artikkel 5 punkt 1; direktiivi artikkel 2 lõige 1 punkt d).
- Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kaebus esitada kõigile pädevatele asutustele „samaaegselt“, mille tõlgendus on liikmesriigiti erinev. Edaspidi asendatakse „samaaegsus“ selge 30-kalendripäevase tähtajaga, mille jooksul peab kaebus jõudma kõigi asjaomaste riikide pädevate asutusteni (eelnõu nr 1 artikkel 5 punkt 2; direktiivi artikkel 3 lõige 1).
- Kehtiva õiguse kohaselt võib pädev asutus kaebuse tagasi lükata mitmel eri alusel ilma, et maksumaksjale antaks alati võimalust puudusi kõrvaldada. Edaspidi piiratakse tagasilükkamise aluseid sisuliselt olukorrale, kus kaebuses puudub nõutav teave, ning maksumaksjale antakse õigus puudused 30 päeva jooksul kõrvaldada. Kui kaebus siiski tagasi lükatakse, võib selle uuesti esitada, kui üldine kolmeaastane tähtaeg ei ole möödunud (eelnõu nr 1 artikkel 5 punkt 4; direktiivi artikkel 5 lõige 1).
2. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepanek
- Kehtiva õiguse kohaselt peavad piiriüleste maksuskeemide aruandluskohustust (DAC6) täitma kõik vahendajad ja maksumaksjad, olenemata sellest, kas nad kuuluvad globaalse miinimummaksu kohaldamisalasse. Globaalne miinimummaks kohaldub kontsernidele, mille konsolideeritud aastakäive on vähemalt 750 miljonit eurot. Edaspidi vabastatakse sellised kontsernid DAC6 aruandluskohustusest tingimusel, et ükski kontserni liige ei saa sellest maksusoodustust, mis viiks maksumäära alla 15% (eelnõu nr 2 artikkel 3).
- Eelnõuga kaotatakse aruandluskohustusest hallmark-tunnuste kategooria A. Hallmark-tunnused on direktiivi lisas loetletud tunnused, mille esinemisel loetakse piiriülene skeem potentsiaalselt maksude vältimisele suunatuks ja see tuleb maksuhaldurile aruandena esitada. Kategooria A alla kuuluvad üldised tunnused, näiteks kokkulepped, kus osapool peab hoidma skeemi kasutamist konfidentsiaalsena teiste vahendajate või maksuhalduri ees, või kus vahendaja tasu sõltub saadud maksusoodustuse suurusest. Kuna praktikas on need tunnused osutunud maksuhaldurile madala väärtusega infoallikaks ehk need ei ole aidanud tuvastada tegelikke maksustamise vältimise juhtumeid, kaotatakse aruandekohustus nende tunnuste esinemisel. See vähendab vahendajate poolt aruandekohustuslikuks jäävate skeemide ringi (eelnõu nr 2 IV lisa).
- Kehtiva õiguse kohaselt on ebaselge, milliste kutsealade esindajatele laieneb õigus keelduda aruandekohustusest kutsesaladuse tõttu. Eelnõuga täpsustatakse, et see õigus kehtib vaid juristidele ja teistele isikutele, kellel on riigisisese õiguse alusel õigus õiguslikku esindamist teostada ning teised nõustajad, näiteks maksukonsultandid, kellel esindusõigust ei ole, peavad jätkuvalt aruandekohustuse täitma (eelnõu nr 2 artikkel 8).
- Kehtiva õiguse kohaselt kehtib digiplatvormi kaudu kaupade müügi aruandluskohustusele (DAC7) nii tehingute arvu lävend kui ka 2000 euro suurune rahaline lävend. Edaspidi kaotatakse tehingute arvu lävend ning tõstetakse rahalist lävendit 3000 euroni, mistõttu jäävad väiksemahulised müüjad aruandluskohustusest välja (eelnõu nr 2 V lisa I jagu punkt B.4).
- Eelnõuga laiendatakse liikmesriikidevahelist koostööd kolmandate riikide mittevastavate platvormioperaatorite osas ning antakse maksuhaldurile selgesõnaline õigus korraldada nende suhtes ühiskontrolle (eelnõu nr 2 artikkel 25; V lisa IV jagu punkt F8).
- Kehtiva õiguse kohaselt peab iga mitmes riigis tegutseva kontserni liige esitama oma maksuhaldurile eraldi teavituse nii riikidepõhise aruandluse (DAC4) kui ka globaalse miinimummaksu täiendava maksu info (DAC9) jaoks. Mõlemal aruandlusel on erinev tähtaeg. Edaspidi piisab ühest ühisest teavitusest, mis esitatakse ühtse malli alusel ja mille tähtaeg on seotud riikidepõhise aruandluse tähtajaga ehk selleks on kontserni majandusaasta viimane päev. Seejärel vahetatakse esitatud teavitus kõigi asjaomaste maksuhaldurite vahel kolme kuu jooksul (eelnõu nr 2 artikkel 16).
- Kehtiva õiguse kohaselt puudub maksuhalduritel ja aruandekohustuslastel tsentraalne tööriist maksukohustuslase numbri (TIN) õigsuse kontrollimiseks, mis raskendab saadud info sobitamist siseriiklike andmebaasidega. Edaspidi loob komisjon digitaalse kontrollitööriista, mille kasutamine on maksuhaldurile kohustuslik, kuid on vabatahtlik aruandekohustuslasele, näiteks pangale või kindlustusandjale (eelnõu nr 2 artikkel 36).
- Eelnõuga nähakse ette, et kui maksukohustuslase TIN on tööriista kaudu kinnitatud, piisab edaspidi aruandes vaid nime ja kinnitatud TINi esitamisest. Täiendavat tuvastavat infot ei ole vaja koguda ega esitada, mis vähendab aruandekohustuslaste halduskoormust (eelnõu nr 2 artikkel 36).
- Eelnõuga võimaldatakse äriühingutel kasutada TINi asemel Euroopa unikaalset identifikaatorit (EUID), mis on äriregistri poolt automaatselt omistatud ja kehtib kogu ELis. Kuna EUID loetakse automaatselt kinnitatud ja usaldusväärseks tunnuseks, ei pea ettevõtja erinevalt TINist läbima eraldi kontrollimenetlust, ning aruandekohustuslane saab selle alusel esitada lihtsustatud kujul vaid nime ja EUID, ilma täiendavat tuvastavat infot kogumata ja esitamata (eelnõu nr 2 artikkel 36).
- Kehtiva õiguse kohaselt ei ole TINi lisamine kohustuslik kõigi kategooriate infovahetuse puhul. Edaspidi muutub TINi lisamine kohustuslikuks ka töötasu, juhatuse liikme tasu ja pensioni kohta toimuva infovahetuse puhul, mis tähendab, et tööandjad ja väljamakseid tegevad ettevõtjad peavad tagama nende andmete olemasolu (eelnõu nr 2 preambuli punkt 92).
Millal jõustuvad muudatused?
- Otsese maksustamise direktiivide lihtsustamise ettepanekus sätestatud muudatused jõustuvad 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega ei ole hetkel täpne jõustumise aeg teada. Suurem osa muudatustest tuleb liikmesriikidel kohaldada alates 1. jaanuarist 2029.
- Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepanekus sätestatud muudatused jõustuvad 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega ei ole hetkel täpne jõustumise aeg teada. Piiriüleste skeemide (DAC6) ja digiplatvormide (DAC7) aruandlust puudutavaid muudatusi peavad liikmesriigid kohaldama 1. jaanuarist 2028. aastal, ülejäänud muudatusi 1. jaanuarist 2030. aastal.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 3. septembriks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.
