Mida arvad energiaauditi laiendamise kohustusest?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust.
Keda mõjutab?
- Ettevõtted, kelle energiatarbimine on suurem kui 10 TJ/a
- Ettevõtted, kelle energiatarbimine on suurem kui 85 TJ/a
- Energiaauditi tegijaid
- Andmekeskuse käitajaid ja omanikke
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
Eelnõu kohaselt laieneb energiaauditi kohustus ettevõtjatele, kelle viimase kolme aasta keskmine aastane energiatarbimine kõigi energiakandjate peale on suurem kui 10 TJ/a. Auditi tuleb teha iga nelja aasta tagant (eelnõu § 1 p 62). Hetkel kehtib energiaauditi kohustus suurettevõtjatele (üle 250 töötaja ja müügitulu/bilanssi üle määratud piiride). Energiaaudit peab võimaldama anda usaldusväärse ülevaate ettevõtja energiatarbimisest ning tuvastada kulutõhusad energiasäästuvõimalused.
Eelnõu kohaselt peab ettevõtja, kelle viimase kolme aasta keskmine aastane energiatarbimine kõigi energiakandjate peale kokku on olnud suurem kui 85 TJ, rakendama energiajuhtimissüsteemi (eelnõu § 1 p 62). Energiajuhtimissüsteem peab olema sertifitseeritud sõltumatu asutuse poolt asjaomaste Euroopa või rahvusvaheliste standardite kohaselt. Kuna üle 85 TJ energiatarbimisega ettevõtja kuulub ühtlasi üle 10 TJ energiatarbimisega ettevõtjate hulka, täpsustab eelnõu, et energiaauditi kohustus kohaldub juhul, kui ettevõtja ei rakenda nõuetele vastavat energiajuhtimissüsteemi. Energiajuhtimissüsteemi rakendamise kohustust ei ole kehtivas seaduses.
Plaanitavate muudatuste kohaselt peab energiaauditi kohustusega ettevõtja (eelnõu § 1 p 61):
koostama konkreetse ja teostatava tegevuskava energiaauditi soovituste alusel;
avaldama tegevuskava ja selle rakendamise määra oma majandusaasta aruandes.
Tegevuskava all peetakse silmas ettevõtja kavandatud meetmeid energiaauditiga tuvastatud energiasäästuvõimaluste rakendamiseks, sealhulgas vajaduse korral meetmete ajakava, prioriteete ja teavet selle kohta, milliseid auditi soovitusi rakendatakse. Kehtiv äriseadustik ja raamatupidamise seadus ei näe energiaauditi tegevuskava esitamise kohustust majandusaasta aruande osana eraldi ette.
Eelnõu kohaselt võivad ettevõtjad täita energiaauditi või energiajuhtimissüsteemi kohustust ka energiatõhususe lepingu kaudu, kui see leping sisaldab energiajuhtimissüsteemile vajalikke elemente ja vastab direktiivis sätestatud nõuetele (eelnõu § 1 p 64). Energiatõhususe leping on lõpptarbija ja energiateenuse osutaja vaheline leping. Kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe. Energiatõhususe leping peab olema sellise sisuga, et see ei piirdu üksnes energiateenuse osutamisega, vaid sisaldab ka energiajuhtimissüsteemile omaseid vajalikke elemente, sealhulgas energiakasutuse jälgimist, eesmärkide seadmist, energiatõhususe parandamise meetmeid ja tulemuste kontrollimist.
Eelnõu kohaselt peavad ettevõtjad tegema esimese energiaauditi hiljemalt kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest, seejärel iga nelja aasta järel. Ettevõtja, kelle energiatarbimine on üle 85 TJ/a, peavad energiajuhtimissüsteemi rakendama hiljemalt 11. oktoobril 2027 (eelnõu § 1 p 72).
Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kellel on õigus teha ettevõtete energiaauditeid. Eelnõuga laiendatakse turul osalevate isikute ringi volitatud soojusenergeetikainseneridega (8. tase, spetsialiseerumine soojusmajandusele) (eelnõu § 1 p 58). Seni on see õigus olnud vaid hoonete energiatõhususe taustaga inimestel.
Eelnõu kohaselt koostab ettevõtja tööstusheite seaduse tähenduses käitise kütte ja jahutuse energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse hindamiseks kulude ja tulude analüüsi:
kui kavandab uut või rekonstrueerib oluliselt soojuselektrijaama, mille keskmine aastane summaarne sisendenergia ületab 10 MW (eelnõu § 1 p 39). Muudatusega asendatakse varasema 20 MW nimisoojusvõimsuse kriteeriumi keskmise aastase summaarse sisendenergiaga üle 10 MW.
Kui kavandab uut või rekonstrueerib oluliselt tööstuskäitist, mille keskmine aastane summaarne sisendenergia on üle 8 MW (eelnõu § 1 p 41). Kehtiva seaduse kohaselt tuleb analüüs koostada üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega ja kasulikul temperatuuril heitsoojust tootva tööstuskäitise olulisel rekonstrueerimisel või ehitamisel.
kui kavandab kaugkütte- ja kaugjahutusvõrku (eelnõu § 1 p 42). Varasemalt tuli analüüs koostada, kui rajati uus kaugkütte- ja kaugjuhatusvõrk. Seega laiendatakse analüüsikohustust kõikidele võrguarendusprojektidele, sõltumata sellest, kas tegemist on uue rajatise või olulise laiendusega.
Kui kavandab uut või rekonstrueerib 10 MW ületava keskmise aastase summaarse sisendenergiaga soojuselektrijaama olemasolevas kaugkütte- või kaugjahutusvõrgus (eelnõu § 1 p 43). Muudatusega asendatakse varasem summaarse nimisoojusvõimsuse kriteerium 10 MW ületava keskmise aastase summaarsega.
Kavandab olemasoleva soojuselektrijaama olulist rekonstrueerimist selliselt, et selles kasutatakse tõhusalt ära lähedal asuva tööstuskäitise heitsoojust (eelnõu § 1 p 43).
Eelnõuga nähakse ette erand kulude ja tulude analüüsi koostamise kohustusest tipptunni- ja varuelektrijaamadele, mis on kavandatud töötama alla 1500 töötunni aastas, arvutatuna viie aasta libiseva keskmisena (eelnõu § 1 p 45). Tegemist on uue sättega.
Eelnõuga lisatakse seadusesse uus paragrahv, mis sätestab nõuded andmekeskustele. Näiteks tekib andmekeskustele kohustus raporteerida oma energiakasutusest Euroopa andmebaasi ReportENERi67 kaudu. Andmete esitamise kohustus on andmekeskuse käitajale või omanikule, kelle andmekeskuse paigaldatud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadus on vähemalt 500 kW. Andmed tuleb esitada Euroopa andmebaasi igal aastal hiljemalt 15. maiks (eelnõu § 1 p 65). Kohustus ei laiene andmekeskustele, mida kasutatakse või mis osutavad oma teenuseid üksnes riigikaitse ja kodanikukaitse lõppeesmärgil.
Plaanitavate muudatustega sätestatakse seaduses uus energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte. Selle kohaselt peab iga avaliku sektori asutus rahalisi piirmäärasid ületavates kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsustes alati järgima energiatõhususe põhimõtteid (eelnõu § 1 p 11). Piirmäärad transporditaristule on alates 175 miljonist eurost, teiste investeeringute puhul 100 miljonit eurot. See on eriti oluline otsuste puhul, mis puudutavad energiasüsteeme, aga ka energiatarbimist mõjutavaid sektoreid, nagu hooned (nt uued arendused või kvartalipõhised rekonstrueerimised), transport (terminalid, sadamad, maanteed jt), veekäitlus (eelkõige reovee puhastamine, kus on kõige suuremad energiakasutuse mahud), info- kommunikatsioonitehnoloogia (andmekeskused), põllumajandus ja finantssektor. Energiatõhusus peab alati põhinema otsesel kulutõhususel, kuid sellega võib kaasneda ka muu ühiskondlikust vaatenurgast laiem mõju, sh suurem sotsiaalne (parem sisekliima, vara väärtuse kasv) ja majanduslik (töökohtade loomine, energiajulgeolek, innovatsioon ja teadusarendus jms) kasu. Ülioluline on ka suurem keskkonnakasu, sh õhukvaliteedi paranemine ja kasvuhoonegaaside vähendamine
Eelnõu kohaselt tuleb vähendada kõigi avaliku sektori asutuste summaarset energia lõpptarbimist igal aastal vähemalt 1,9% võrreldes võrdlusaastaga 2021. See kohustus ei hõlma ühistransporti ja relvajõudude energiatarbimist (eelnõu § 1 p 16).
Eelnõuga kohaselt peavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad hindama olulise energia osakaaluga teenuslepingute hangete korral, kas saaks sõlmida pikaajalist energiatõhusust andvaid lepinguid, mille tulemusena saavutatakse pikaajaline energiasääst (eelnõu § 1 p 31). Olulise energia osakaaluga teenuslepingud on näiteks kütte- või transporditeenuste lepingud, hoonete või tänavavalgustuse hoolduslepingud või energiat tarbivate rajatiste haldamise lepingud.
Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 29. augustiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan kliimaministeeriumile.