Kas toetad haiguslehe ajal töötamist alates 31. haiguspäevast?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on suurendada inimeste ligipääsu ravikindlustusele ja tõhustada Tervisekassa ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamist, samuti ajakohastada ja korrastada ajutise töövõimetuse regulatsioone, et parandada sotsiaalkindlustussüsteemi ning toetada inimeste töövõime säilitamist ja tööellu naasmist.

Keda mõjutab?

• tööandjaid

• pikaajalisel haiguslehel olevaid töötajaid (31–60 päeva)

• inimesi, kes töösuhte lõppedes saavad samal ajal ajutise töövõime hüvitist ja töötuskindlustushüvitist

• rasedaid, keda ei ole võimalik kergemale tööle üle viia või kes keelduvad sellest

• ravikindlustuseta inimesi

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Plaanitavate muudatustegasätestatakse, et töötajal ja tööandjal on õigus kirjalikus vormis kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel. Muudatus võimaldab seda teha, kui töötaja haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 30 kalendripäeva  (eelnõu § 1 p 7, § 2). Kohandused võivad tähendada võimalust pakkuda osalise koormusega või kergemates ülesannetes töötamist, samuti võib see tähendada vajadust teha muudatusi töökohas või töötamise abivahendite võimaldamist. Kehtiva korra kohaselt on võimalik osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamine pikaajalise haiguslehe korral alates 61. haiguspäevast. 

• Eelnõuga muudetakse vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimusi nii, et edaspidi piisab lepingu sõlmimiseks ja lepingu alusel kindlustatuga võrdsustamiseks asjaolust, et tegemist on inimesega, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav inimene. (eelnõu § 1 p 1). Muudatuse tulemusena saavad ravikindlustusega liituda isikud, kes on Eesti alalised elanikud või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elavad inimesed, sõltumata varasematest kindlustusperioodidest või varem makstud sotsiaalmaksust. See muudab ravikindlustuse kättesaadavamaks inimestele, kellel praegu ei ole kehtiva korra kohaselt võimalik ravikindlustuslepingut sõlmida, kuna nad ei vasta ravikindlustusseaduses sätestatud tingimustele. Kehtiva seaduse kohaselt peab lepingu alusel ravikindlustust sooviv isik vastama vähemalt ühele järgmistest tingimustest:  a) ta on lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud;  b) tema eest on lepingu sõlmimisele eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksu vähemalt kaheteistkümnekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt;  c) ta oli laevapere liige;  d) ta on välisriigi pensionär. 

• Plaanitavate muudatustega laiendatakse nende isikute ringi, kelle kasuks saab ravikindlustuslepingu sõlmida (eelnõu § 1 p 1). Eelnõu kohaselt ei näe seadus enam ette, et isik, kes on sõlmitava lepingu kohaselt kindlustatud isik, peab olema kindlustusvõtja ülalpeetav ehk muudatus võimaldab sõlmida lepingu kolmandate isikute eest. Hetkel saab ravikindlustuslepingu sõlmida ainult oma ülalpeetava kasuks.

• Eelnõu kohaselt arvutatakse edaspidi raseda kergemast tööst keeldumise korral või juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda rasedale tema terviseseisundile vastavat tööd, tema töövõimetushüvitis eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmete alusel (eelnõu § 1 p 5 ja 6). Muudatustega viiakse mittetöötava raseda kalendripäeva keskmise tulu arvutuskäik sarnastele alustele teiste kindlustatud isikutega, kes saavad ajutise töövõimetuse hüvitist ja samal ajal ei tööta.

• Plaanitavate muudatuste kohaselt täiendatakse seadust uue sättega, mille kohaselt, kui rasedal on mitu tööandjat ja ta töötab vähemalt ühe tööandja juures ning Tervisekassa maksab talle palgavahet juhul, kui teine tööandja / teised tööandjad ei saa talle pakkuda tema terviseseisundile vastavat tööd või kui rase otsustab sellest tööst loobuda, siis makstakse talle haigushüvitist 70% tema kehtivast töötasust (eelnõu § 1 p 4). Sarnane regulatsioon kehtib ka teiste töötajate haiguslehe ajal töötamise korral, kui neil on mitu tööandjat ja nad vähemalt ühe tööandja juures töötavad ja teise või teiste juures mitte. 

Millal jõustuvad muudatused?

• 1. jaanuaril 2026 jõustuvad muudatused vabatahtliku ravikindlustuse lepingu tingimustes, raseda kergemast tööst keeldumise korral haigushüvitise määramisel MTA andmete kasutamises ning haigushüvitise õiguses rasedale, kes töötab mitme tööandja juures, kuid loobub osaliselt tööst terviseseisundi tõttu.

• Muudatused, mille kohaselt osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamine on võimalik alates 31. haiguslehe päevast, jõustub 1. aprillil  2026.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 16. juuniks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadansotsiaalministeeriumile.