Avalda arvamust kriisiülesandega töökohtade määramise korra kohta

Mis on muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on tagada kriisiolukorras vajaliku personali olemasolu ning võimaldada juba enne kriisi kindlaks teha, millised töötajad on kriisiülesannete täitmiseks vajalikud. 

Keda mõjutab?

• Püsiva kriisiülesandega eraõiguslikud isikuid, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajaid
• Elutähtsa teenuse osutaja tarnijaid, muid lepingupartnereid ja tütarettevõtteid, kelle juures määratakse kriisiülesandega töökohti

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu kohaselt võib püsiva kriisiülesandega ettevõte määrata kriisiülesandega töökohaks töökoha, millel töötava inimese töö on vajalik kriisiülesande täitmiseks (eelnõu § 2 lg 1 p 1). Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) kohaselt määrab püsiva kriisiülesandega ettevõte kriisiülesandega töökohad kriisiplaanis sätestatud tingimustel ja ulatuses. Kehtivas õiguses kasutatakse kriisi ajal vajaliku personali tagamiseks riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade süsteemi. KORKSi kohaselt tuleb kriisiplaanis kavandada kriisiülesande täitmiseks vajalikud tegevused ja võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud. Kriisiplaani puudumisel ei saa selle sätte alusel uusi kriisiülesandega töökohti määrata. Kriisiplaan tuleb koostada hiljemalt 31. detsembriks 2027. a. Enne KORKSi jõustumist määratud riigikaitselise töökohustusega töökohad uut määramist ei vaja, kuna need loetakse automaatselt kriisiülesandega töökohtadeks.
• Plaanitava määruse järgi võib tööandja määrata töökoha kriisiülesandega töökohaks, kui see on seotud püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega ning määramine on sobiv ja vältimatult vajalik selle ülesande täitmiseks vajaliku personali tagamiseks (eelnõu § 2 lg 2). Kriisiülesandega töökohaks ei ole põhjendatud määrata kõiki ülesande täitmisega seotud kohti, vaid määramine peab põhinema tegelikul ja põhjendatud personalivajadusel.
• Eelnõu kohaselt võib tööandja nimeliselt või erialaselt määrata endaga töösuhtes oleva inimese määratud kriisiülesandega töökohal töötamise kohustusega isikuks (eelnõu § 2 g 3). Nimelise määramise puhul lähtutakse konkreetse inimese individuaalsetest omadustest, näiteks võib määrata kriisiülesandega ametikohal töötama inimese, kellel on konkreetse kriitilise infosüsteemi käitamiseks vajalikud eriteadmised ja kogemus. Erialase määramise puhul on määramise aluseks eelkõige inimese eriala, kutse või kvalifikatsioon. Näiteks võib kriisiülesandega töökohtadel töötamiseks ette näha vajaliku kvalifikatsiooniga elektrikud, insenerid või muud kindlate kutseoskustega töötajad. 
• Plaanitava määruse kohaselt võib elutähtsa teenuse osutaja tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõte määrata kriisiülesandega töökohti ning endaga töösuhtes olevaid inimesi nimeliselt või erialaselt nendel töötamise kohustusega inimesteks elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis määratud tingimustel ja ulatuses (eelnõu § 2 lg 4). Näiteks elutähtsa teenuse toimepidevus võib sõltuda teenuseosutaja kõrval olulisel määral tema tarnijatest, muudest lepingupartneritest või tütarettevõtetest. Tarnija, muu lepingupartner ega tütarettevõte ei muutu sellise määramise tõttu ise püsiva kriisiülesandega isikuks. Määramine toimub elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis kindlaks määratud vajaduse, tingimuste ja ulatuse alusel.
• Tööandja ja elutähtsa teenuse osutaja tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõte peab teavitama inimest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tema asumisest kriisiülesandega töökohale, tema töökoha määramisest kriisiülesandega töökohaks või tema nimelisest või erialasest määramisest sellisel kohal töötamise kohustusega isikuks. Samuti teeb tööandja selle kohta töötamise registrisse kande (eelnõu § 2 lg 5).
• Eelnõuga sätestatakse juhud, mil määramisotsust tuleb muuta või see kehtetuks tunnistada (eelnõu § 2 lg 7):
  • Juhul, kui hindamise ja uuesti hindamise tulemusel selgub, et ametikohale määramine ei vasta KORKSis või määruses sätestatud tingimustele. Näiteks ei pruugi määramine olla kooskõlas selle aluseks oleva kriisiplaaniga. Hindamise viib läbi kas Riigikantselei või elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja. 
  • Juhtudel, kus määramine oli selle tegemise ajal põhjendatud ja nõuetekohane, kuid selle aluseks olnud vajadus on hiljem ära langenud või määramise tingimused ei ole enam täidetud. Selline olukord võib tekkida näiteks kriisiplaani, kriisiülesande täitmise korralduse, ameti- või töökoha ülesannete või personalivajaduse muutumise tõttu.
• Plaanitava määruse kohaselt peavad tööandja ja elutähtsa teenuse osutaja tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõte arvestust oma kriisiülesandega töökohtade ning nendel töötavate ja nendel töötama määratud inimeste üle. Eelnõu kohaselt peab tööandja kriisiülesandega töökohal töötavate ning sellisel kohal töötama määratud isikute üle arvestust töötamise registris (eelnõu § 3 lg 1, 4).
• Kui elutähtsa teenuse osutaja tarnija, muu lepingupartneri või tütarettevõtte määratud kriisiülesandega töökohal töötav inimene on samal ajal nimetatud sõjaaja ametikohale, teavitab Kaitseressursside Amet sellest kirjalikult  elutähtsa teenuse osutajat, tarnijat, lepingupartnerit või tütarettevõtet 14 kalendripäeva jooksul alates andmete kajastumisest registris (eelnõu § 3 lg 7).
• KORKS võimaldab inimesel töötada kriisiülesandega töökohal ja olla samal ajal nimetatud sõjaaja ametikohale, kuid näeb sellise rollide kattumise korral ette inimese vajalikkuse ja asendamise võimaluste hindamise. Määrusega nähakse ette inimese vajalikkuse ja asendamise võimaluste hindamisetingimused. Sellisel juhul hindab Kaitsevägi isiku vältimatut vajalikkust lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel ja tema asendamise võimalusi ning esitab Kaitseressursside Ametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud hinnangu 14 kalendripäeva jooksul (eelnõu § 4).
• Juhul, kui eelmises punktis kirjeldatud hindamise tulemusel inimene on Kaitseväe hinnangul vältimatult vajalik lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel ning isikut ei ole võimalik sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel asendada, esitab Kaitsevägi Kaitseressursside Ametile põhjendatud ettepaneku kehtestada tähtajaline piirang isiku suhtes töökohustuse rakendamisele ja täitmisele (eelnõu § 4 lg 4). Töökohustuse piiramine tähendab seda, et sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajal ei saa tööandja nõuda inimeselt tema kriisiülesandega töökoha kohustuste täitmist, ehk inimene suunatakse eeskätt täitma sõjaaja ülesandeid. Samuti teavitab Kaitseressursside Amet sellest viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjat.
• Juhul, kui tööandja sai Kaitseressursside Ametilt eelmises punktis kirjeldatud teavituse, esitab tööandja ise Kaitseressursside Ametile 14 kalendripäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud hinnangu isiku vältimatu vajalikkuse ja tema asendamise võimaluste kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal (eelnõu § 4 lg 5).
• Kaitseressursside Amet peab tegema piirangu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse 60 kalendripäeva jooksul. Tähtaega arvestatakse päevast, mil kaitseväekohustuslaste registris kajastuvad sama inimese puhul nii kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise kui ka sõjaaja ametikohal olemise andmed (eelnõu § 5 lg 2). Piirangu võib kehtestada kuni kolmeks aastaks.
• Juhul, kui tööandja ei nõustu Kaitseressursside Ameti nimetatud piirangu kehtestamise otsusega, teavitab ta sellest 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit (eelnõu § 6 lg 1, 2). Teavituse saamisel kaasab Kaitseressursside amet vaidluse lahendamisse vajaliku asutuse, nt elutähtsa teenuse osutaja puhul on selleks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja. Vajalik asutus selgitab koostöös tööandjaga välja võimalused isiku asendamiseks kriisiülesandega ameti- või töökohal lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal, hindab töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise mõju kriisiülesande täitmise tagamisele ning esitab Kaitseressursside Ametile põhjendatud ettepaneku vaidluse lahendamiseks. Vaidlus tuleb lahendada 30 päeva jooksul. Kui tööandja ja Kaitseväe seisukohad jäävad lahknevaks ning siis kaasatakse vaidluse lahendamisse Riigikantselei ja siis hakkab Riigikantselei kaasamisega kulgema uus 30-kalendripäevane tähtaeg.
• Eelnõu kohaselt loetakse enne KORKSi jõustumist määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad KORKSi jõustumisel kriisiülesandega ameti- ja töökohtadeks ning nendel olevate inimeste töökohustus jätkub kuni selle lõppemiseni KORKSis ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras (eelnõu § 7).

Millal muudatused jõustuvad?
Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad. 

Anna teada, mida arvad plaanitavast määrusest. Vastust ootan hiljemalt 19. oktoobriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan riigikantseleile.