Roheväidete direktiiv on vajalik rohepesu vähendamiseks, kuid vajab veel mitmeid täiendusi
Direktiivi ettepaneku eesmärk on vähendada rohepesu ning tagada, et ettevõtted esitaksid tarbijatele usaldusväärset, võrreldavat ja kontrollitavat teavet toodete keskkonnamärgistuse kohta. Ettepaneku kohaselt võivad edaspidi ettevõttete tooted ja teenused tarbijatele müümisel hõlmata ainult selliseid keskkonnaalaseid väiteid ja märgiseid, mis on põhjendatud ehk mille suhtes on läbi viidud hindamine. Näiteks roheväited nagu „30% ulatuses ringlusse võetud plastist valmistatud pakendid“, „süsinikuneutraalne transport“ ja „mesilassõbralik mahl“ peavad olema edaspidi põhjendatud ja põhjendused eelnevalt kontrollitud. Ettepaneku kohaselt on ettevõtjal kohustus viia läbi hindamine, et tõendada keskkonnaalaseid väiteid. Hindamine peab näiteks täpsustama, kas väide on seotud kogu toote või teenusega, selle osaga või ainult toote või teenuse teatud aspektiga. Põhjendused tuleb esitada tootel või teenusel, kas füüsilisel kujul, veebilingiga, QR-koodiga või muu samaväärse vahendiga.
Mikroettevõtetele kehtib erisus, kuid ka nende üle tuleb teostada kontrolli
Roheväidete direktiivi ettepaneku artikkel 3 lõike 3 kohaselt on mikroettevõtted ehk ettevõtted, kus on alla 10 töötaja ning mille käive on alla 2 miljoni, roheväidete direktiivi põhjendamisnõuete täitmisest vabastatud.
Kaubanduskoda toetas mikroettevõtetel kehtivat erandit, kuna hetkel ei ole teada kui kulukaks osutub vastavussertifikaadi taotlemine ettevõtetele ning selle taotlemine võib osutuda mikroettevõtetele liiga kulukaks. Siiski rõhutasime, et erandi puhul on oluline, et Eesti järelevalveasutused teostaksid mikroettevõtete poolt esitatud keskkonnaalaste väidete- ja märgiste üle kontrolli, et vältida ettevõtete poolt vale informatsiooni edastamist. Ükski ettevõte ei tohi tahtlikult kuritarvitada direktiivist tulenevat erisust ja kasutada tarbijaid eksitavaid keskkonnaalaseid väiteid- ja märgiseid ning seega on oluline, et tagatud oleks toimiv kontrollimehhanism.
Juba toodetud toodetele tuleb seada üleminekuperiood
Koda tõi enda arvamuses välja, et kuna direktiivi ettepanek ei käsitlenud tooteid, mis juba sisaldavad keskkonnaalaseid väiteid ja märgiseid, siis on vajalik kehtestada neile üleminekuperiood. Juba toodetud pakendite raiskuminemise vältimiseks on oluline, et direktiiv sisaldaks ka nendele toodetele üleminekuperioodi. Vastasel juhul kuuluksid juba toodetud pakendid hävitamisele, kui nende suhtes erireegleid ei kehtestata, kuid selline lahendus ei ole mõistlik ega keskkonnasõbralik. Tagamaks, et tooted ei läheks raisku ning need oleks võimalik ära tarbida, tegi Koda ettepaneku, et ülemineku periood juba toodetud pakenditele võiks olla 2-3 aastat.
Ettevõtetel peab olema võimalus luua ise keskkonnamärgiseid ka tulevikus
Direktiivi ettepanek sisaldab punkti, mille kohaselt ei tohi peale kehtestatud kuupäeva liikmesriikide ametiasutused uusi riiklikke ega piirkondlikke keskkonnamärgisesüsteeme luua. Kaubanduskoda tõi ministeeriumile esitatud arvamuses välja, et tänu innovatsioonile tuleb arvestada, et tulevikus võib tekkida keskkonnaalaseid märgiseid juurde, mida soovitakse tarbijatele edastada ja reklaamida. On oluline, et ettevõtetele jääks võimalus luua ise uusi keskkonnamärgiseid juhul, kui need on sõltumatute kolmandate osapoolte poolt auditeeritud ning kui need vatsavad seaduse nõuetele. Selline võimalus tagab ka selle, et keskkonnaalaste märgiste turg ei ole kindlate ettevõtete käest, kes saaksid selle arvelt turgu ja hindu reguleerida.
Karistuse vähendamine ja riikliku nõustamiskeskuse loomine
Ministeeriumile esitatud arvamuses tõime välja, et direktiivis sätestatud maksimaalne karistusmäär on ebaproportsionaalselt suur. Direktiiv lubab ettevõttele nõuete rikkumise eest määrata karistuse, mis on kuni 4% kaupleja aastakäibest liikmesriigis või liikmesriikides. Tegemist on karistusega, mis on ebaproportsionaalselt suur ning ei ole vastavuses kahju võimaliku ulatusega. Koda on seisukohal, et trahvimäära tuleb kindlasti alandada.
Lisaks pakkusime välja, et tuleks luua riigisisene nõustamiskeskus, et toetada ettevõtteid hindamisel, kas nende olemasolev või plaanitav keskkonnaalane väide või märgis kuulub direktiivi haldusalasse. Leiame, et nõustamiskeskus on vajalik, kuna ettevõtetel endil võib olla keeruline ise hinnata direktiivi sisu ning kuna pakendite trükkimine on ettevõtete jaoks suur kulu, siis on oluline olla enne nende trükkimist kindel, et keskkonnaalased väited ja märgised on direktiiviga vastavuses. Riiklik nõustamiskeskus annaks ettevõtetele seega võimaluse vabatahtlikult veenduda, et nende keskkonnaalased väited ja märgised on direktiiviga vastavuses. Hilisema järelevalve käigus välja tulevad vead võivad osutuda ettevõttele väga kulukaks ning tuua kaasa ka soovimatud karistused.
Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hetkel ei ole teada täpne direktiivi jõustumise aeg. Roheväidete direktiivi ettepaneku ülevaatega on võimalik tutvud SIIN.