Riik ja ettevõtjad allkirjastasid kokkuleppe puhta tööstuse arendamiseks
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo allkirjastasid koos mitmete ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega kokkuleppe arendada ühiselt puhast tööstust. Ühiselt võetakse eesmärgiks “Kliimakindla majanduse seadust” täiendavas tööstuse teekaardis kirjeldatud puhaste tehnoloogiate arendamise ja tootmise laiema väärtusahela loomine Eestis.
“Puhas tööstus on nii konkurentsivõime, strateegilise sõltumatuse kui ka puhta keskkonna alustala. Seejuures ei piisa üksikutest tugevatest ettevõtetest, vaid kogu strateegiline väärtusahel tervikuna peab olema keskselt hoitud ja arendatud. Tänane kokkulepe on esimene samm ja näitab, et ettevõtjad ja riik mõistavad seda ühtmoodi. Ootame kokkuleppega liituma kõiki ettevõtjaid, kes soovivad puha tööstuse arendamise väärtusahelate loomisesse panustada,” sõnas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitles allkirjastamisel ka esimesi praktilisi samme, mida riik astub puhta tööstuse väärtusahela arendamiseks. “Puhas tööstus annab Eestile võimaluse kujundada tulevikku valdkondades, kus meie ettevõtetel on rahvusvahelise kasvu potentsiaal. Me ei pea tegema kõike, vaid keskenduma suundadele, kus saame olla eesliinil — olgu selleks meretööstus, materjalide väärindamine või uued tehnoloogiad. Seda peavad toetama riigi ja erasektori ühised tegevused: investeeringud, innovatsioon ja ekspordi edendamine. Tänane kokkulepe aitab need suunad konkreetseteks sammudeks muuta. Selleks töötab EIS sügiseks välja meetmed, mis toetavad piloottehaste arendamist ja väärtusahelate loomist Eestis,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on puhta tööstuse kokkuleppe tugevuseks see, et see lähtub koostööst, mitte käskudest ja keeldudest. „Kliimaeesmärkide saavutamiseks ei piisa sellest, et seadusandja kirjutab seadusesse uusi sihte ja siis nõuab nende täitmist. Häid tulemusi saavutame peamiselt siis, kui kõikidel osapooltel on selge raamistik ning võimalus ise lahendusi kujundada. Kui hoiame seejuures fookuse meie ettevõtete konkurentsivõimel ja arvestame sisuliselt ettevõtjate huvidega, siis aitab see arendada uusi tehnoloogiaid, kasvatada majandust ning luua ka uusi võimalusi, mis viivad meid omakorda lähemale seatud eesmärkidele,“ ütles Palts.
Eesti Merendusklastri juht Jaak Viilipus lisas, et koostöö riigiga on sektori arenguks hädavajalik. „Merendussektor on terviklik väärtusahel, mis ulatub metallitööstusest ja IT‑lahendustest kuni laevaehituse ja merelogistikani. Koostöömemorandum annab meile võimaluse arendada uusi tehnoloogiaid, kasvatada ekspordivõimekust ja tugevdada Eesti positsiooni Läänemere piirkonna mereriigina. See on oluline samm, mis aitab sektoril kasvada ja areneda,“ ütles klastri juht Viilipus.
Koostöö korraldamiseks kutsutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumi eestvedamisel kokku puhta tööstuse arendamise töörühm. Töörühma töösse kaasatakse huvitatud osapooled, sh võtmetähtsusega ettevõtted ja ettevõtlusorganisatsioonid. Pooled teevad koostööd, et töötada välja ja rakendada lahendusi, mis toetavad tööstuse teekaardi ja teiste Kliimakindla majanduse seaduse teekaartide elluviimist.
Lisaks puhta tööstuse teekaardile käivad kliimakindla majanduse seaduse juurde ka metsanduse ja puittoodete; põllumajanduse; turbakasutuse ja transpordi teekaardid. Hiljem lisandub kliimamuutustega kohanemise teekaart. Energeetika tulevikku kirjeldab ENMAK 2035. Teekaardid on riigi visiooniks, mille alusel ministeerium koostab täpsemad tööplaanid ja kavad.
Metsanduse ja puittoodete teekaardi üldeesmärk on suurendada Eesti metsanduse ja puittoodete sektori konkurentsivõimet ja lisandväärtust nii, et metsamajandus ja puidu väärindamine toetaksid samas ka kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärki kümneaastase perioodi keskmisena.
Põllumajanduse teekaardi eesmärk on vähendada sektori kasvuhoonegaaside heidet viisil, mis säilitab sektori konkurentsivõime ja tagaks toiduga varustatuse. Samuti pööratakse tähelepanu kliimamuutustega kohanemisele ning põllumajandusmaa ja mullastiku hea seisundi tagamisele.
Turbakasutuse teekaardi fookuses on keskkonnahoidlik aiandusturba kaevandamine, turba maksimaalne väärindamine, lisandväärtuse loomine maakasutuse kaudu ning kasvuhoonegaaside metoodika täiendav korrigeerimine.
Transpordi teekaart annab suunised riigile, KOVidele ja erasektorile, kuidas kujundada transpordisüsteem, mis on energiatõhus ja madala heitega, toetab majanduse arengut ja regionaalset tasakaalu, on ligipääsetav ja toetab kvaliteetset elukeskkonda.
Teekaartidega on võimalik tutvuda siin.