Kaubanduskoja pöördumine Tallinna Linnavolikogu poole seoses kavandatava mõüügimaksu kehtestamisega Tallinnas.
Tallinna Linnavolikogu
Vana-Viru 12
15080 Tallinn
Meie: 16.12.2009.a Nr: 4/305
„Müügimaks Tallinnas“ ja selle mõjud
Lugupeetud härra Toomas Vitsut,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi Kaubanduskoda) pöördub käesolevaga Tallinna Linnavolikogu poole märkustega seoses kavandatav müügimaksu kehtestamisega Tallinnas, vastavalt Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõule „Müügimaks Tallinnas“ (edaspidi Eelnõu). Kaubanduskoja hinnangul on Eelnõu jõustumisel määrusega kaasnevate mõjude hinnang nii linna eelarvele kui ettevõtjatele ja tarbijatele tekkivate kulude osas puudulik ning olemasolevas osa ka ekslik.
Arvestades ettevõtjatelt laekunud tagasisidet, ei ole meie hinnangul, maksukohustuse tekkimiseks piisavalt selge seegi, millistele kaupadele või teenustele laieneksid Eelnõu §-5 ettenähtud maksusoodustused ehk tagatud ei ole õigusakti selgus õiguse adressaadile. Osundame siinkohal, et maksuõiguse põhimõtete kohaselt peavad nii riiklikud kui ka kohalikud maksud olema kehtestatud piisava selgusega, et tagada nende ühetaoline rakendamine.
Eelnõule lisatud seletuskirja kohaselt on müügimaksu administreerimiseks vahendid ette nähtud linnavalitsuse reservfondist, kokku 5 miljonit krooni. Kaubanduskoja esialgsel hinnangul ei pruugi viidatud vahenditest aga piisata ning tegelikud administreerimiskulud võivad osutuda oluliselt suuremaks ning tekitada linnale täiendavaid planeerimata kulutusi. Meile teadaolevalt on analoogsete kohalike kehtestamise võimalusi analüüsitud Tallinnas ka varasemalt ning leitud, et maksu administreerimise reaalseks kuluks võib linnale kujuneda sadu miljoneid kroone. Arvestades isegi viimastel aastatel aset leidnud arenguid infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel, mis aitavad kindlasti vähendada ka maksu administreerimise kulutusi, ei saa Eelnõus toodut siiski realistlikuks pidada. Lähtudes siinkohal ka Eelnõus väljendatud oodatava maksulaekumise prognoosidest ning võimalikest maksu administreerimise kuludest, peame äärmiselt vajalikuks, et Eelnõu koostajad selgitaksid põhjalikult, kuidas on leitud Eelnõus sisalduv administreerimiskulu suurus Tallinna linnale.
Adekvaatne ja läbipaistev analüüs administreerimiskulude suurusele, on meie hinnangul iga maksu kehtestamise juures äärmiselt oluline ilma milleta ei ole võimalik ka maksu kehtestada.
Olles tutvunud Eelnõule lisatud seletuskirjaga, oleme sunnitud tõdema, et selles puudub igasugune analüüs ja hinnang võimalikele kuludele, mis kaasneksid müügimaksu kehtestamisega ettevõtjatele. Kaubanduskoja hinnangul ei ole ilma sellise analüüsita võimalik tänapäevases õigusriigis ühtegi uut maksu kehtestada. Arvestada tuleb siinkohal sedagi, millist mõju avaldab uue maksu kehtestamine mitte ainult Tallinnas tegutsevatele ettevõtjatele vaid ettevõtlusele tervikuna, kuna suur hulk kauplejatest, teenindajatest ja toitlustajatest on seotud tegevuskoha (e-kaubanduses asukoha) järgi just Tallinnaga.
Arvestades erinevaid ettevõtete poolt täidetavate maksu- ja deklareerimiskohustuste osas läbi viidud halduskoormuse hindamisi, võib eeldada, et ainuüksi jooksvad halduskoormusega kaasnevad kulud aastas ettevõtjatele oleksid konservatiivse hinnangu kohaselt vähemalt suurusjärgus 10 miljonit krooni. Lisaks sellele tuleb arvestada aga ka ühekordsete kuludega erinevate kassa ja infotehnoloogiliste süsteemide ümberhäälestamisel, mida ei leevendaks antud juhul ka võimalik pikk ettevalmistusaeg. Võttes arvesse, et tegemist on ajutiselt, lühikeseks ajaperioodiks kehtestatava maksuga, on ettevõtete investeeringud infotehnoloogiasse ja kassasüsteemidesse ebaproportsionaalselt suured.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole 2010 aastal Eesti ja Tallinna majanduskasv kiired ning nii kaubanduse kui muud turumahud on fikseeritud tänastel tasemetel. Majanduskasvu taastumise eelduseks on investeeringud töökohtade loomisse. Olukorras, kus investeerida tuleb aga hoopis müügimaksu kohustuse täitmisse, töötab see maks majanduskasvu ja tööhõivet pidurdavalt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et olukorras, kus ainuüksi halduskoormusega ja maksu administreerimise ettevalmistamisega kaasnevad kulud ettevõtjatele võivad moodustada võrreldes kavandatavate maksutuludega eelarves olulise osa, ei ole võimalik uut maksu toetada. Igal juhul tuleb Eelnõu koostajatel aga analüüsida ka konkreetse maksukohustuse tingimustest lähtuvalt, milliseks kujuneksid kulud ettevõtjatele ning lisada põhjendustega kulude analüüs Eelnõule.
Eelnõule lisatud seletuskirja kohaselt on kavandatud, et järgmisel aastal laekub linna eelarvesse müügimaksust täiendavalt 150 miljonit krooni (s.o 6 kuu jooksul). Antud juhul jääb Kaubanduskojale arusaamatuks, millistele arvutustele tuginedes on viidatud laekumist planeeritud, mistõttu palume vastav selgitus esitada või lisada Eelnõu seletuskirja. Meie hinnangul on tegemist selgelt liiga optimistliku hinnanguga, mis ei pruugi täituda nii jätkuva tarbimise vähenemise kui ka osade kallimate kauba- teenusgruppide müügi ja teeninduse Tallinnast väljapoole viimise tõttu. Näiteks pole kestvuskaupade müügi puhul vahet, kas müüjaks on Tallinnas või Pärnus asuv kaupleja. Samuti on tõenäoline, et müügimaksu kehtestamise järgselt muudavad suur hulk e-kaubandusega tegelevaid ettevõtteid, kes seni on registreeritud Tallinnas, oma asukoha väljapoole Tallinna linna. Eelnevast lähtuvalt ei ole võimalik mõista, millest tulenevalt on maksulaekumine viidatud suuruses planeeritud, mistõttu võib seda pidada eksitavaks.
Eelnevatest nii majanduslikest kui ka õiguslikest aspektidest lähtudes oleme seisukohal, et müügimaksu kehtestamine Eelnõus väljapakutud kujul ei ole põhjendatud ning tooks nii linnale kui ka ettevõtjatele kaasa olulisi kulusid, millele Eelnõus tähelepanu ei ole pööratud. Seda arvestades teeme Tallinna Linnavolikogule ettepaneku Eelnõud mitte toetada.
Lugupidamisega,
Siim Raie
Peadirektor
Koopia:
Tallinna Linnavalitsus
Koostanud: Mait Palts mait@koda.ee
