Euroopa tuuleenergia tegevuskavast

Euroopa Liit on kehtestanud suured eesmärgid - 2030. aastaks tuleb saavutada taastuvenergia osakaal vähemalt 42,5 % ja aastaks 2050 netonullheide. Selleks tuleks kuni 2030. aastani kogu maailmas tuuleenergia tootmisvõimsust igal aastal suurendada vähemalt 329 GW – seda on üle nelja korra rohkem kui praegu kasutusele võetakse (75 GW). Lihtsustatult öeldes vajab EL rohkem tuulikuid ja tuuleparke ja seda kiiresti. See omakorda peaks tähendama Euroopa tuuleenergiatööstuse jaoks kasvu ja positiivset arengut. Euroopa tootjate osakaal ELi tuuleenergiaturul on praegu 85 % ja meretuuleenergia sektoris 94 %. Paraku on viimastel aastatel, eelkõige aastal 2022, kõik Euroopa suurimad tuulikute tootjad teatanud märkimisväärsest tegevuskahjumist, kuigi 2022. aastal ehitati juurde rekordilises mahus (16 GW) tuuleenergiarajatisi.

EK hinnangul võib ELi tuuleenergiaseadmete tootjate äritegevuse raskuste põhjused jagada viide põhikategooriasse.
1. tootmisvõimsuse alakasutus, mis on tingitud ebapiisavast ja ebakindlast nõudlusest tuulikute järele ELis. Praegu ei ole tootjatel piisavat ülevaadet sellest, kui palju kavatsetakse liikmesriikides tuuleenergiat kasutusele võtta, mistõttu on raske tootmist ja investeeringuid kavandada. Lisaks on tuulikuosade transpordiks vaja eriluba, mis on liikmesriigiti erinev. See põhjustab viivitusi nende transportimisel tootmiskohast kavandatud tuuleparkidesse. Alakasutus on suures osas tingitud ka taastuvenergiaprojektidele loa andmise aeglusest ja keerukusest. Tööstusharu hinnangul on kogu ELis loamenetlust läbimas 80 GW tuuleenergia tootmise võimsust, st viis korda rohkem kui kogu eelmisel aastal kasutusele võetud tuulevõimsus. Suurt osa sellest tootmisvõimsusest on aeglase ja ebatõhusa loamenetluse tõttu menetletud juba mitu aastat;

2. on tootjate finantsolukorda raskendanud toorainete kättesaadavuse probleemid, suur inflatsioon ja kaupade kõrged hinnad koos tuuleenergiaseadmete tootjate vähese riskimaandusega sisendite hinna kõikumise vastu. Probleemi süvendasid intressimäärade tõus ja rahastusele juurdepääsu raskused;

3. ei tunnustata taastuvenergia arendamiseks ettenähtud riigihangete korralduses sageli piisavalt Euroopa toodete suhtes kohaldatavaid kõrgeid keskkonna- ja sotsiaalnorme ega võeta arvesse vajadust toimepideva tarneahela järele, kuna need hanked põhinevad üksnes või peamiselt hinnakriteeriumidel. See on nii enamikul võistupakkumistel, kuigi mõned liikmesriigid, näiteks Madalmaad ja Prantsusmaa, on hakanud kasutusele võtma hinnaväliseid kriteeriume. Mõnel meretuuleenergia projekti hankel, näiteks nn hinnalaeta enampakkumise alusel korraldatud hangetel, on tulemuseks käitajate pakutud väga kõrge hind;

4. on suurenenud rahvusvaheliste konkurentide surve ELi tuuleenergiaseadmete tootmise sektorile. Näiteks ELi ja Hiina vaheline kaubandusbilanss tuuleenergiasektoris on olnud negatiivne – aastal 2022 oli puudujääk lausa 462 miljonit eurot. Hiina on oluline tooraine ja osade tarnija ELi ja maailma tootjatele, kuid ta on muutumas ka tugevaks konkurendiks kolmandate riikide turgudel, mis on Euroopa ettevõtjatele olulised. Euroopa ja USA hindadest keskmiselt 20 % madalamate hindade tõttu, mida tööstusharu andmetel mõnikord toetab soodne järelmaks, on Hiina ettevõtjate kohalolek mujal maailmas pidevalt suurenenud;

5. võib Euroopa tootmisvõimsuse kasvu kiirust tuuleenergiaseadmete tootmise sektoris mõjutada oskustöötajate olemasolu. Eelkõige meretuuleenergia alal on raske leida kvalifitseeritud laevakäitajaid ning kraana- ja rasketõstukijuhte. Tööstus vajab rohkem töötajaid, sh insenere ja spetsialiste.

Nende probleemide lahendamiseks, ELi tuuleenergiatööstuse edasiseks arendamiseks ning selle konkurentsivõime tagamiseks tuli EK juba eelmise aasta sügisel välja teatisega „Euroopa tuuleenergia tegevuskava“, kus nähakse ette meetmed, mida tuleks EL tuuleengiatööstuse tugevdamiseks kiiresti ette võtta. Tegevuskavaga toetatakse kaudselt ka teisi puhta energia sektoreid, sh päikeseenergia-tööstust, kuna mitmed kavandatud meetmed on olulised kõigi taastuvate energiaallikate jaoks.

Tegevuskava on üles ehitatud EK, liikmesriikide ja tööstusharu kooskõlastatud tegevuse kuue põhisambana: i) kiirem kasutuselevõtt parema prognoositavuse ja kiirema loamenetluse kaudu; ii) võistupakkumiste parem korraldus; ii) juurdepääs rahastusele; iv) õiglase rahvusvahelise konkurentsikeskkonna loomine; v) oskused ning vi) tööstuse kaasamine ja liikmesriikide kohustused.

Lisatud on Euroopa tuuleenergia tegevuskava lühiülevaade:

Kategooria	Meetmed/vahendid	Ajakava
Kiirem kasutuselevõtt parema prognoositavuse ja kiirema loamenetluse kaudu	1. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd loamenetluse kiirendamiseks. Algatus „Accele-RES“, et võimalikult kiiresti võtta üle ja rakendada läbivaadatud taastuvenergia direktiiv. Ajutine erakorraline kord	Alates 2023. aasta novembrist
	2. Liikmesriigid suurendavad tuuleenergiaprojektide nähtavust tuuleenergia kasutuselevõtu lubadustega, võistupakkumiste keskpika perioodi kavade avaldamisega ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõtu pikaajaliste kavadega	Alates 2023. aasta novembrist
	3. Komisjon võtab vastu tegevuskava, et hõlbustada võrkude väljaehitamist	2023. aasta november
Võistupakkumiste parem korraldus	4. Komisjoni soovituste ja suuniste toel lisavad liikmesriigid võistupakkumistesse objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kvalitatiivsed kriteeriumid ning meetmed, millega suurendatakse projektide täitmise määra	Võimalikult kiiresti
	5. Küberturvalisusriskidega tegelemine ja andmekaitseaspektide käsitlemine	Alates 2024. aasta algusest
	6. Komisjon suurendab strateegiliste hangete kasutust strateegia „Global Gateway“ raames	Alates vastuvõtmisest
Juurdepääs rahastusele	7. Komisjon hõlbustab juurdepääsu ELi rahastusele	2023. aasta lõpuks
	8. EIP pakub ELi tuuleenergeetika ettevõtetele riskide vähendamise vahendeid ja tagatisi	2023. aasta neljas kvartal
	9. Liikmesriigid kasutavad ELi tuuleenergia väärtusahela jaoks täielikult ära paindlikkust, mis on ette nähtud riigiabi eeskirjadega	Alates vastuvõtmisest
	10. Komisjon tugevdab dialoogi investoritega, et muuta ELi tuuleenergiasektorisse investeerimine ligitõmbavamaks	2023. aasta lõpuks
Õiglase rahvusvahelise konkurentsikeskkonna loomine	11. Komisjon hõlbustab ELi tootjate pääsu välisturgudele	Alates vastuvõtmisest
	12. Siseturu kaitse kaubanduse moonutuste ning julgeolekut ja avalikku korda ähvardava ohu eest	Alates vastuvõtmisest
	13. Edendatakse standardite kehtestamist tuuleenergiasektoris	Alates 2023. aasta lõpust
Oskused	14. Taastuvenergia valdkonna ulatuslikes oskustealastes partnerlustes kavandatakse projekte, et toetada taastuvenergiasektori, sealhulgas tuuleenergiasektori jaoks vajalike oskuste arendamist	2024. aasta keskpaigaks
Tööstuse kaasamine ja liikmesriikide kohustused	15. ELi tuuleenergiaharta	2023. aasta detsember