Välissuhted: Venemaa liitumine WTOga 2012. aastal toob kasu Eesti ettevõtjale
16. detsembril kirjutasid Venemaa ja WTO esindajad alla Venemaa organisatsiooniga liitumise dokumentidele, lõplikuks ühinemiseks peab Venemaa parlament liitumisleppe ratifitseerima. Ettenähtud ajagraafikut arvestades peaks liitumine toimuma hiljemalt 2012. aasta augustis.
Euroopa Liit ja Venemaa sõlmisid lisaks neli kahepoolset kokkulepet. Esiteks Venemaa autotööstusesse investeerimise režiimi ühtlustamise kohta WTO reeglitega aastaks 2018. Teiseks Vene puidu eksporditollide ning ekspordikvootide haldamise süsteemi kohta. Kolmandaks selle kohta, et Venemaa säilitab ka peale WTOga liitumist ELiga kokku lepitud põhjalikumad kohustused teenuste osas (k.a see, mis puudutab rahvusvahelisi meretransporditeenuseid ning inimesi, kes liiguvad ajutiselt ärieesmärkidel EL ja Venemaa vahet). Neljanda protokolli sõlmimist soovis EL selleks, et vältida uute ekspordimaksude rakendamist toodetele (peamiselt toorainetele), mis ei olnud veel WTO liitumisprotokolli nimekirjas.
EL ja Venemaa vahel saavutati 2010. aasta detsembris kokkulepe ka kahes Eesti jaoks kõige olulisemas küsimuses - Venemaa langetab EL importijatele kvoodi piires välja veetavale kuusepuidule ekspordimaksu 13%le ja männipuidule 15%le ning ühtlustab alates 01.07.2013 tariifid raudteevedudele.
Venemaa liitumine mõjub kindlasti positiivselt Eesti ja Venemaa vahelisele kaubandusele, kuna liitumisel võtab Venemaa kohustuse siduda kaupade imporditariifid kokkulepitud tasemel. Alanevatest tollitariifidest aga veelgi olulisem on, et liitumine peaks tooma ettevõtjatele suurema kindlustunde Vene turul tegutsemisel, sest Venemaa on võtnud kohustuse ühtlustada kaupade ja teenuste liikumist puudutavad nõuded WTO reeglitega. Riigil tuleb eemaldada või leevendada mitmeid impordipiiranguid nagu keelud, load, eelnevad autoriseerimisnõuded, litsentseerimisnõuded, mis ei vasta WTO nõuetele. WTO liikmelisus piirab oluliselt ka Venemaa võimalusi rakendada uusi kaubandust piiravaid meetmeid. Kaubandussuhteid WTO liikmetega aitavad edendada WTO esmased põhimõtted, mille kohaselt 1) kõiki kaubanduspartnereid tuleb võrdselt kohelda; 2) partnerriikidest imporditavatele kaupadele ja teenustele ei tohi rakendada rangemaid nõudeid kui kodumaistele kaupadele ja teenustele. Need põhimõtted peaksid nüüd laienema ka Venemaale.
Meil jääb loota, et Venemaa võtab WTO liikmena oma kohustusi tõsiselt ning kõik eelöeldu rakendub tõepoolest ellu. Õnneks pakub organisatsioon hoobasid ka võimalike kaubandusvaidluste lahendamiseks.
Mis saab edasi? WTOga liitumisega saab täidetud üks olulisi eeltingimusi kaubandussuhete tihendamiseks EL ja Venemaa vahel. EL loodab nüüd intensiivsemalt jätkata läbirääkimisi uue kahepoolse partnerlusleppe üle, mis hõlmab ka üsna mahukat kaubandust ja investeeringuid sätestavat peatükki. Pikemas perspektiivis on eesmärgiks aga vabakaubanduslepingu sõlmimine Venemaaga.
Näiteid Venemaa võetud kohustustest
Üldine keskmine tollitariif on Venemaal keskmiselt 10%, kuid peale WTOga liitumist väheneb see 7,6%ni.
• Keskmine tariif põllumajandustoodetele langeb 13,2%lt 11,5%le.
• Tööstustoodete keskmine tariif langeb 9,5%lt 7,9%le.
• Piimatoodete keskmine tariif langeb 14,6%le (19,8%lt)
• Kemikaalide keskmine tariif langeb 5,3%le (6,5%lt)
• Autode keskmine tariif langeb 12%le (15,5%lt)
• Elektrimasinate keskmine tariif langeb 6,5%le (8,4%lt)
• Puidu ja paberi keskmine tariif langeb 8%le (13,4%lt)
• Info- ja telekommunikatsioonitoodete tariif langeb 0%le (praegu 5,4%).
Kolmandikule toodetest rakenduvad lõplikud maksumäärad ühinemise kuupäeval, kolm aastat peale liitumist rakenduvad lõplikud maksumäärad veel veerandile kaupadest. Kõige pikemad üleminekuperioodid rakenduvad sealihale (8 aastat) ning autodele, helikopteritele ja lennukitele (7 aastat).
Tariifikvoodid (TRQ)
Tariifikvoote rakendatakse looma-, kana-, sealiha ning piimatoodete impordile ja ümarpuidu ekspordile. Lubatud kvoodi sees imporditud/eksporditud tooteid maksustatakse väiksema tariifiga kui kvooti ületavaid tooteid. Mõned neist tariifkvootidest jaotatakse liikmete vahel ära.
Teenuste turulepääsul võetud kohustused
Telekommunikatsiooniteenuste väliskapitali (foreign equity) piirang (49%) eemaldatakse neli aastat peale liitumist. Välismaised kindlustusfirmad saavad rajada harukontoreid üheksa aastat peale Venemaa liitumist. Välispangad võivad rajada harukontoreid Venemaale. Väliskapitalile (foreign equity) pangandussektoris ei ole ülempiiri, kuid üldiseks väliskapitali osaluse (foreign capital participation) määraks pangandussüsteemis on maksimaalselt 50%. Venemaa avab oma turu täielikult arvutiteenustele ning ehitussektorile, millele hakkab rakenduma kohalike ettevõtetega võrdne kohtlemine (national treatment). Samuti mõjutab liitumine transporditeenuseid (k.a meretransport) jaekaubandusega tegelejaid ning turismisektorit. Need on vaid mõned näited.
Muud olulised kohustused
Alkoholi, farmaatsiatoodete ning enkrüptilise tehnoloogia toodete importijad ei vaja Venemaa liitumise hetkest enam impordilitsentse.
Lisainfot Venemaa liitumisel võetud kohustuste kohta saab Kaubandus-Tööstuskojast (Lidia Friedenthal, tel: 604 0077, e-post: lidia@koda.ee) välisministeeriumi väliskaubanduse büroost (Kristi Karelsohn, tel: 637 7211, e-post: kristi.karelsohn@mfa.ee) ja kodulehekülgedelt:
www.wto.org/english/news_e/news11_e/acc_rus_10nov11_e.htm
www.wto.org/english/thewto_e/acc_e/acc_e.htm
ec.europa.eu/prelex/detail_dossier_real.cfm?CL=et&DosId=200999#415105
Kristi Karelsohn
Välisministeeriumi väliskaubanduse büroo direktor
