Väliskaubandus: Uue määruse jõustumine toob kaasa muudatusi ka Eestile oluliste kaubanduspartnerite jaoks

1. jaanuaril 2014 jõustub Euroopa Liidu üldise soodustuste süsteemi ehk GSP (Generalised Scheme of Preferences) uus määrus, mis toob kaasa muudatusi kaubavahetuses Eestile oluliste partneritega.

GSP on ühepoolne tollisoodustuste süsteem, mille eesmärgiks on toetada vähemarenenud riikide majanduslikku arengut. GSP-süsteemis on kolm erinevat režiimi. Tavalised GSP soodustused tagavad umbes kahele kolmandikule kõigist tootekoodidest tollimaksuvaba või 3,5% võrra vähendatud tollimaksuga pääsu Euroopa Liidu (EL) turule. Kui riik on valmis täitma 27 rahvusvahelise konventsiooni nõudeid, siis on riigil õigus taotleda erisoodustusi GSP+, mis tagavad veelgi ulatuslikuma tollimaksuvaba impordi võimaluse. GSP+ režiimi eesmärk on toetada kestlikku arengut ja head valitsemistava. ÜRO poolt vähimarenenud riigiks tunnistatud riikide jaoks kehtib GSP kolmas režiim „kõik peale relvade“ (Everything But Arms, EBA), mis lubab tollimaksuvaba turulepääsu ELi kõikidele kaupadele peale relvade ja laskemoona.

GSP uue määruse ettevalmistused algasid Euroopa Liidus 2011. aastal. Tuginedes avalikele konsultatsioonidele liikmesriikide ja ettevõtjatega leidis Euroopa Komisjon, et praegu kehtiv süsteem on oma olemuselt liiga laialivalguv ja ei taga soodustusi riikidele, kes neid kõige enam vajavad. Nõrgematest ja väiksema võimekusega riikidest pärit tooted peavad konkureerima suurte tärkavate majanduste − näiteks Brasiilia või Venemaa − toodetega, millel on praeguse korra kohaselt samuti soodustustele õigus.
Et tagada GSP-süsteemi eesmärgipärane toimimine, soovitas komisjon soodustusi saavate riikide nimekirjast välja võtta need, kellel on ELiga olemas samaväärseid soodustusi pakkuv kahepoolne kaubandusleping, ning ELi liikmesriikide ülemereterritooriumid. Soodustustest soovitati ilma jätta ka riigid, mille sissetuleku tase inimese kohta on Maailmapanga andmete alusel kolmel järjestikusel aastal üle maailma keskmise (upper middle income ehk UMI riigid). Just see viimane muudatus puudutab Eesti ettevõtjaid kõige enam, sest UMI riikide seas on ka meie jaoks olulisi kaubanduspartnereid. Uue määruse jõustumisel kaotavad alates 1. jaanuarist 2014 senised soodustused teiste hulgas Venemaa, Brasiilia, Kasahstan, Argentina, Malaisia ja Uruguay. 21. veebruarist 2014 kaotavad soodustused Aserbaidžaan ja Iraan. 2015. aasta 1. jaanuarist jäävad soodustustest tõenäoliselt ilma Hiina, Tai, Ecuador ja Maldiivid. Muudatused tähendavad, et nende riikide jaoks hakkab EL kohaldama WTO enamsoodustusrežiimi (MFN) raames kokku lepitud üldisi tollitariife. Mõne kaubagrupi jaoks võib see seisneda olulises tollimaksu tõusus. Venemaa puhul puudutavad GSP soodustused umbes 10% koguimpordist Venemaalt Eestisse ja selle impordi jaoks tõusevad tollimaksud keskmiselt 3-5%. Täpsem tõus oleneb konkreetsest tootegrupist. Kuna GSP määrus on mõeldud kõige vaesemate riikide arengut soodustavaks instrumendiks, siis loodetakse, et kui soodustused jõukamatelt riikidelt kaovad, üritavad ettevõtjad leida samaväärseid tooteid vaesematest riikidest.

Teise olulise muudatusena uues GSP süsteemis on ajakohastatud soodustusi saavate toodete nimekirja. Soodustusi saavate toodete hulka on lisatud 23 uut tariifirida, millest enamuse moodustavad erinevad toorained. Nimekirja uuendamisel on võetud arvesse neid kaupu, mida soodustusi vajavad riigid kõige rohkem ekspordivad ja millele soodustuste pakkumisest võiks neile täiendavat kasu tõusta.

GSP määruse jõustumise positiivse mõjuna on mitmed soodustustest ilma jäävad riigid näidanud üles huvi kaubanduslepingu sõlmimise vastu ELiga, mis seni polnud tänu EL ühepoolsetele soodustustele nende jaoks piisavalt atraktiivne. Nii on EL alustanud vabakaubanduslepingu läbirääkimisi Taiga ja Ecuador soovib jätkata kunagi pooleli jäänud läbirääkimisi. Ka Brasiilia on märku andnud, et oleks valmis alustama kahepoolseid kõnelusi ilma ülejäänud Mercosur grupita, kellega EL on üritanud aastaid lepingut läbi rääkida. Kuna kahepoolse lepinguga võtab endale kohustusi ka partnerriik, on sellised lepingud ELi jaoks kokkuvõttes oluliselt tulusamad kui kaupade impordi ühepoolne soodustamine.

 

Mari Aru

Välisministeeriumi väliskaubanduse ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide büroo
 


Uue GSP määruse tekst: trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2012/october/tradoc_150025.pdf

Euroopa Komisjoni selgitav dokument uue GSP määruse muudatuste kohta: trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2013/february/tradoc_150582.pdf