Seadusandlus: Kohtusse pöördumisega seotud riigilõivud võivad väheneda olulisel määral
Justiitsministeerium on välja töötanud seaduseelnõu, millega alandatakse riigilõive kohtumenetluses ning lihtsustatakse riigilõivude arvestamist. Muudatuste üheks eesmärgiks on parandada inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele. Eelnõu plaanitakse jõustada 2012. aasta 1. juulil.
Eelnõuga soovitakse vähendada riigilõivusid eelkõige tsiviilkohtumenetluses. Halduskohtumenetlusega seonduvate toimingute puhul toimub peamiselt lõivude ümardamine. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole vaja halduskohtumenetluses kehtivaid riigilõivu määrasid alandada, sest need on optimaalsed ning ei piira kohtussepöördumise õigust.
Miks on vaja riigilõive alandada?
Tsiviilkohtumenetluses on riigilõivude vähendamine põhjendatud, sest praegu kehtivad määrad on liiga kõrged ning takistavad isikute juurdepääsu õigusemõistmisele. Nimetatud probleemile on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Riigikohus ja õiguskantsler. Samuti kinnitas Justiitsministeeriumi poolt läbiviidud analüüs, et riigilõivud on Eestis oluliselt kõrgemad kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides – keskmiselt on riigilõivude vahe Eesti ja teiste riikide vahel üle 330 protsendi.
Riigilõivud alanevad mitu korda
Eelnõu koostajad ei ole riigilõivude muutmisel lähtunud põhimõttest, et kõiki kehtivaid lõivu määrasid tuleb vähendada teatud protsendi või kindla summa ulatuses, vaid igat riigilõivu on soovitud korrigeerida vajadusepõhiselt. Nii väheneb suurte nõuete pealt tasutav lõiv kuni viis korda, kuid väikese ja keskmise suurusega nõuete puhul on määrade alanemine oluliselt väiksem.
Näiteks kui äriühing soovib võlgnikult kohtu kaudu välja nõuda 500 000 euro suurust võlga, peab ta praegu tasuma riigilõivu ligikaudu 16 600 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks maksta ainult 3400 eurot ehk lõivu määr väheneks üle nelja korra. Kui pooled vaidlevad aga 1000 euro üle, siis tuleb kohtulahendi saamiseks tasuda riigilõiv 255 euro ulatuses, kuid eelnõu järgi alaneks nõutav summa 175 euroni. Seega väheneks väiksema nõude pealt tasutav riigilõiv ainult 1,5 korda.
Kuigi eelnõuga peamiselt vähendatakse riigilõivu määrasid, lähevad teatud toimingud inimestele ka kallimaks. Näiteks eelnõu kohaselt on kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise riigilõiv senise 26 euro asemel 75 eurot. Samuti plaanitakse tõsta juriidilise isiku erikontrolli avalduse esitamisel nõutavat riigilõivu 64 eurolt 350 euroni.
Kuidas maksta vähem riigilõivu?
Riigilõivu suurus sõltub muuhulgas ka sellest, millisel viisil esitada hagiavaldus. Eelnõu kohaselt on riigilõiv soodsam kui avaldus esitada kohtule elektrooniliselt avaliku E-toimiku kaudu. Näiteks 1000 euro suuruse võla kohtu kaudu sisse nõudmisel on paberil esitatud taotluse puhul riigilõiv 175 eurot, kuid elektrooniliselt saadetud avalduse korral 50 eurot odavam. Eelnõu seletuskirja kohaselt on paberil edastatud avalduse puhul riigilõiv kallim, et motiveerida suuremal määral kasutama võimalust pöörduda kohtusse elektrooniliselt, sest see vähendab kohtute koormust tehnilise töö vähenemise tõttu.
Rahaliste nõuete osas on kõige soodsam esitada avaldus maksekäsu kiirmenetlusse . Viimasena toodud näite korral oleks riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ehk peaaegu neli korda odavam kui paberil ja kolm korda odavam kui elektrooniliselt esitatud hagiavalduse puhul. Lisaks on eelnõuga ette nähtud veel mitmeid muudatusi, et teha maksekäsu kiirmenetlus kohtusse pöörduja jaoks atraktiivsemaks. Näiteks ei pea eelnõu kohaselt tasuma maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral täiendavat riigilõivu. Samuti tõstetakse maksekäsu kiirmenetluses nõude piirmäära seniselt 6400 eurolt 10 000 euroni.
Riigilõivude vähendamise mõju – 3 miljonit eurot
Justiitsministeeriumi hinnangul aitavad eelnõuga kavandatavad muudatused vähendada kohtusse pöördumisel isikute kulusid riigilõivule arvestuslikult 3 miljonit eurot aastas. Lisaks peaksid uued lõivumäärad parandama inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele. Eelnõu koostajad loodavad ka, et riigilõivude alandamine ning muud eelnõuga kaasnevad muudatused kohtu töö lihtsustamiseks hoiavad kokku kohtu ressursse ning aitavad kaasa keskmise menetluseaja lühenemisele.
„Riigilõivuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.
Marko Udras
Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist
