Ametilood

Ametilood on Eesti Televisiooni ja Kaubanduskoja koostöös valminud sari, mis tutvustab erinevaid elualasid, millest tavaliselt juttu ei tehta ning kummutab nendega seotud eelarvamusi ja stampseisukohti.

Ametilood sündis tutvustama selliseid inimesi, ameteid ja elualasid, mis tavaliselt kaamera ette ei satu. Kuigi arvasin ennast kursis olevat viimaste aegade muutustega ettevõtluses, oli võtteperiood minu jaoks täis rõõmsaid üllatusi. Oma silmaga näha ja kogeda hästi edenevate ettevõtete igapäevaelu ning kohtuda säravate ja oma tööst pidavate saatekangelastega oli väärtuslik kogemus. Kõiki Ametilugude kangelasi võiks iseloomustada Eesti vanasõnaga: „Ega see pole rikas, kel palju on, vaid see on rikas, kes omaga rahul on.“
Tiia Randma, sarja autor


Vaata ametilugude videoklippe:
 

Autodiagnostik
Meie teedel vurab üle poole miljoni Eestis registreeritud sõiduki. Kaks kolmandikku neist on vanemad kui kümme aastat. Mis liigub, see kulub. Kui auto katki, on vaja meister otsida. Tõeline meister on taeva kingitus.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Automaatik
Esimene teadaolev automaatne vigur inimajaloos vesikella regulaator pärineb juba 3. sajandist enne Kristust. Laiaulatuslik üleminek automaatikale toimus siiski alles 18. sajandil. Paljude inimeste jaoks on automaatiku töö vähe sellest, et nähtamatu, vaid ka arusaamatu.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


CNC-pingi operaator
Jaanuse ametinimetus on nii keeruline, et vajab lühendamist. Mis selle keerulise nime taga peitub? Ametit, mis kindlustab leiva igal ajal.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Ehitaja
Ehitamine on üks loovamaid tegevusalasid, mis pakub eneseteostust tuhandetele inimestele. Ehituste järgi saame hinnata, kuivõrd aktiivne on ühiskond. Kes võivad ennast ehitajaks nimetada?

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Elektrik
Udo on terve oma pika elu elektrivõrkudes töötanud ning teab Eesti elektrisüsteemidest kõike. Omal ajal, kui tema alustas, oli elektriinsener üks enam hinnatud ameteid! Udo on tänini üks enam hinnatud elektrikuid.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Elektrimontöör
Boriss on hulljulge mees ja ei karda midagi eriti mitte kõrgusi! Suur osa tema päevadest möödub sileda posti otsas töötades. Tema jaoks on see lust ja rõõm. Kas ja kuidas selline rõõm end ka ära tasub?

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Höövlijuht
Reolas tehakse pinnuvaba lauda höövelmaterjali. Et head lauda saada, peavad freesid ja saed hästi teritatud olema. Hööveldamist ehk oskame endile ette kujutada, aga suurte saagide ja freeside teritamist?

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Jäätmekäitleja
Aivar on oma ameti üle uhke! Ta aitab maailmal paremaks ja puhtamaks saada. Ning üks on kindel - tööpuuduse üle ei pea ta kunagi hirmu tundma.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Juustumeister
Juustumeistrite sõnul on nende töö võrreldav laste tegemisega tehakse kõik ühtemoodi, ühtedest saavad korralikud inimesed, teised lähevad pätiks kätte. Kui müristab, läheb piim hapuks, teab kogenud juustumeister rääkida. Räägitagu pealegi, et ei tohi minna, aga läheb ikka.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Käsitööline
Läbi aegade on hinnas olnud inimesed, kes midagi otsast lõpuni oma kätega valmis oskavad teha. Nüüd on uued ajad ja käsitsi tehtud tööd jääb aina vähemaks. Kas on veel kedagi, kes täna uhkusega ütleks: Mina olen käsitööline!

Vaata saadet >>  


Keevitaja
Saate kangelased pole mägironijad, kuigi varustuse järgi otsustades võiks nii arvata. Ka risk pole neil väiksem kui alpinistil. Keevitajad Sergei ja Slava ehitasid 2003. aasta suvel Balti Elektrijaama uusi katlaid.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Kuduja
Meie põhjamaises kliimas on soojad sokid, käpikud ja kampsunid asendamatuks kehakatteks juba sünnist alates. Küllap sellepärast seostubki kudumine eelkõige vanaema kootud käpikute ja sooja salliga. Samas on möödas aeg, kus kampsun vaid sooja pärast selga pandi.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Laevaehitaja
Mišat on lapsest saati köitnud meri. Saatuse tahtel ei saanud temast aga meremees, vaid hoopis laevaehitaja. Ei tea, kas saatuse nimi oli isa või vanaisa, sest nemad olid just laevaehitajad, aga igatahes praegu on Miša sellele saatusele tänulik.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Leivategija
Öeldakse, et leib on meie põhitoit ning seda ka põhjusega. Iga eestimaalane pistab ühe aastaga nahka rohkem kui 50 kilo pagaritooteid. Sellest kolm osa sööme leiba ja kaks osa saiatooteid. Head leiba saab küpsetada vaid korralikust taignast. Õiged retseptid kujunevad aastatega, nagu ka taignasegamise oskus.

Vaata saadet >>  


Loomakasvataja
Oleme maarahvas. Kümned põlvkonnad esivanemaid on kasvatanud loomi ja harinud põldu. Rohkem kui viiskümmend aastat tagasi katkes talukultuuri järjepidevus. Kas tänasel taluperenaisel on võimalik karvase rahaga ratsa rikkaks saada?

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Loots
"Kolm ametid oo ilmas, mis inimene ei või maha jätta, kus ta neid oo katsund kord pidada: need on kaardimäng, viinajoomine ja meresõit". Feliks seilas aastaid kaugetel ja karmidel meredel.

Vaata saadet >> Lühiklipp >>


Maastikukujundaja
Kas ei tee ilusad ja õdusad koduaiad kadedaks? Tahaks ju ka, aga ise ei oska ja ei jõua... Aga küll sooviks, et kogu Eestimaa ükskord ilus oleks. Tööd jätkub mitmele põlvkonnale. Küll töö tegija leiab, teab vanarahvas rääkida.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Mehaanik
Veljo on kuldsete kätega mees, kes oskab kõigest kõike teha. Just temataolised teenivad kõige sagedamini leiba mehhaaniku ametiga.

Vaata saadet >> Lühiklipp >>


Mehhatroonik
Tuulegeneraatorite päralt on roheline tulevik. Täna kasutatakse Põhja-Euroopas kõige rohkem tuulejõul toodetud energiat Taanis. Kas aga teate, et nende uhkete tuulevurride südameid pannakse kokku siinsamas Tallinna külje all Jüris? Ühe tuulegeneraatori valmimisel on töös palju ametimehi. Jüris on põhitegijateks mehhatroonikud.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Metallitööline
Sädemeid pilduv sulametall ja valupresside pikad read, selline vaatepilt seostub meile kaugete ning suurte tööstuspiirkondadega. Raske uskuda, aga sarnast pilti võime kohata ka Eestimaal. Millised mehed julgevad tulise metalliga rinda pista?

Vaata saadet >> Lühiklipp >>


Metsalangetaja
Valentin on harvesterioperaator. Harjumuspärasele metsaveotraktorile sarnaneb see masin ainult eemalt vaadates.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Metsamasinajuht
Eesti on üks metsarikkamaid riike metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast. Sestap on mets meile ka suur tööandja. Metsaga seotud elualadel töötab rohkem kui 30 000 inimest. Kas metsamees läheks metsa ka siis, kui ta selle eest palka ei saaks?

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Metsameister
Mando ei taha olla lärmitsevas linnas, rabeleva rahva seas. Tema armastab loodust. Metsameistrina on ta pidevalt looduses ja tunneb veerandit Eestist sama hästi nagu oma taskut.

Vaata saadet >> Lühiklipp >>


Metsnik
Maaris läks metsa puhtalt jonni pärast. Selleks, et tõestada nii endale kui teistele, naine sobib metsa. Mets vajab perenaise kätt.

Vaata saadet >> Lühiklipp >>


Õmbleja
Kirjandusest meenuvad värvikate rätsepmeistritena mehed. Heites pilgu õmblustsehhi, näeme masinate taga palju ilusaid naisi. Kas õmblema pääsemiseks tuleb läbida missikonkurss? Kust leiab ettevõtja õmblejaid?

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Orkestrant
Muusika teeb meid paremaks. See vana tõde on inimest saatnud läbi sajandite. Muusikast aitavad meil osa sada muusikud – pillimehed, lauljad, dirigendid. Kas muusika vahendamine teeb ka esitajad paremaks? Milline on orkestrandi töö? Trompetist Priit Aimla ja viiuldaja Arvo Leibur jagavad oma mõtteid muusiku elukutsest.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Põllumees
Räägime põlisest rikkast. Kalmer on mees, kes jonnakalt, raskete aegade kiuste on Edela-Eestis oma asja ajanud. Mis ametimeheks ta ise ennast peab?

Vaata saadet >> Lühiklipp >>


Puhastusteenindaja
Töö ei riku tegijat kui tegija ise tööd ei riku, ütleb vanasõna. Õige ta ju on, aga vaatamata sellele pole koristamisametit eriti väärikaks peetud. Plekist ämber ja räbaldunud nartsuga vihaselt vehkiv mutike on tavaline, kuid aegunud ettekujutus koristajast.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Puidutehnoloog
Veiko õppis puutööd koolis ja tegeleb ka täna puiduga. Ainult et selliseid teadmisi, nagu ta praegu vajab, koolipingist vist ei saagi...

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Puusepp
Vaadates kõiki neid vanu puitmaju, mis korrastamist vajavad, ja heinamaadele tärkavaid uusi elamurajoone, on raske uskuda, et puusepa leib otsa saab. Pigem on täna vastupidi puudust tuntakse oskajatest ja oma tööd südamega tegevatest meistritest.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Reoveekäitleja
Christina on särav naine, kelle sõnul solgiga tegeledes naljata hakkama ei saa. Aga kas solk on ikka naljaasi? Ja mis ta üldse on? Ja miks me temast rääkida ja mõelda ei taha. Ja kas ja kuidas me selle solgiga ümber peame käima? Ja vast sama oluline küsimus – kas solgimajandus võib ka tööd ja leiba anda.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Saetööstus
Tiit on end sedavõrd saetööstusega sidunud, et teab sellest pea kõike! Iga viimanegi pisiasi on talle tuttav ja oluline ning väikefirmast on saanud suur.

Vaata saadet >> Lühiklipp >>


Sidetehnik
Telekommunikatsioon on eluala, mida eriti ei tunta. Pole ka ime, lisaks sellele, et meeste töö välja ei paista, on varjus ka enamik sidevõrke. Suur osa kaablitest on maapõues. Ikka sellepärast, et nad kauem vastu peaksid ning et välismõjud sidekvaliteeti vähem häiriksid. Arvutuste järgi võiks nende kaablitega, mis tänaseks on Eestimaale laiali tõmmatud, teha maakerale peale rohkem kui poolteist ringi.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Süsteemiadministraator
Internet on tänaseks saanud paljudele asendamatuks infoallikaks. Igal päeval lisandub sadu internetikasutajaid. Netimehed on need, kellest sõltub kümnete tuhandete inimeste internetiühenduse kvaliteet ja turvalisus.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Teedeehitaja
Leho ehitas juba poisikesena autosid ja jäi tehnikahuviliseks ka suurena. Täna on ta tegev teetöödel, kus on palju põnevaid masinaid. Tee rajamine on ju üks tänuväärsemaid tegevusi.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Terasmehed
19. sajandi lõpus valmis tänase Pariisi kuulsaim sümbol - Eiffeli torn. Sellest tornist algas teraskonstruktsioonide võidukäik maailma ehituskunstis. Nüüdseks on need harjumuspäraseks muutunud ka meil Eestis. Vähe sellest , Ardus ehitatud teraskonstruktsioone võime leida pea igal mandril.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Turvatöötaja
Ervin on turvamehena juba kaua töötanud ja tunneb selle töö kõiki peensusi. Tänapäeva järjest ärevamaks muutuvas maailmas on nõudlus turvateenistuja järgi üha kasvamas.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Vedurijuht
Juba paariaastane laps tegeleb lusti ja rõõmuga mängurongidega. Millised on need suured inimesed, kes rongidega tegelevad? Oskar ja Artur on vennad ning nende igapäevatöö on seotud Eesti raudteega.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Veevärgi automaatik
Laiskus on progressi mootor - nii võib järeldada Murphyt lugedes. Tehnika ja tehnoloogia kiire arengu taga on inimese soov kergemalt ja lihtsamalt hakkama saada. Ilmselge näide on lähedalt võtta - Tallinna Veepuhastusjaamas on suur hulk tööd automaatika juhtida. Kes on need mehed, kes muuhulgas ka tallinlaste joogivee puhastamise automaatseks programmeerisid?

Vaata saadet >> Lühiklipp »

Veevärgi lukksepp
Keskajal jõudis vesi linna mööda lahtisi puidust renne. Ülemöödunud sajandil viidi veetorud maa alla, kuhu tänasel päeval paigaldatakse plasttorustikke. Millisest materjalist on veevõrk järgmisel sajandil, ei oska veel öelda. Üks on aga kindel , mehed, kes torutööd tunnevad ja teevad, on hinnatud ka siis.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Veokorraldaja
Saadame, kuhu vaja, ütlevad veokorraldajad. Piisab vaid telefonikõnest ja ükskõik millisesse maailma otsa toimetatakse ükskõik milline saadetis, kas või elevant.

Vaata saadet >> Lühiklipp »


Vineeritegija
Vineer, mida leiab tänapäeval suisa uskumatutest kohtadest, olevat nii ilmastiku- kui ka veekindel. Vineer on ka silmale ilus vaadata, sest lahtikeritud aastaringe on põnev uurida. Milline on vineeritegija töö?

Vaata saadet >> Lühiklipp »