Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ajalugu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja asutamislugu

Juba 1914. aastal tegid Tallinna kaupmehed linnavolikogule ettepaneku avada Tallinnas Kaubandus-Tööstuskomitee. Venemaa Ajutine Valitsus andis alles 6. oktoobril 1917 välja dekreedi kaubandus-tööstuskodade asutamisest. Enamlaste võimuletulekuga samal kuul jäid kojad ikka loomata.

Käis veel Vabadussõda, kui 11. juulil 1919. aastal saatis kaubandus-tööstusministri kt M. Raud valitsusele Kaubandus-Tööstuskoja seaduse eelnõu (autoriks K. Päts) koos juurdekuuluvate ajutiste määrustega. Juba nädal hiljem saatis valitsusselle peale läbivaatamist Asutavale Kogule. Sama aasta suvel-sügisel eksles eelnõu Asutava Kogu komisjonides ilma et seda oleks hääletusele pandud.

14.-15. septembrini 1919 toimus Estonia punases saalis I kaupmeeste kongress, kus olid esindatud kaupmehed üle kogu Eesti. Ühel häälel võeti vastu resolutsioon, mis tunnistas kaubanduskoja asutamise vajalikuks ning palus valitsust koja loomiseks samme astuda. Kongressi otsused saadeti kaubandus-tööstusministrile. Vabariigi valitsus tunnistas põhimõtteliselt Koja vajalikkust ning tegi kaubandus-tööstusministrile ülesandeks K. Pätsi poolt koostatud eelnõu ümber töötada.

Ümbertöötamine kestis 1921. aastani, kuni see jõudis Riigikogusse. Seal asus asja vedama K. Päts, kuna teisi ses küsimuses kompetentseid saadikuid ei leidunud. Ta tellis 50 000 marga eest välismaalt erialast kirjandust, et välismaiste kaubandus-tööstuskodade korraldusega tutvuda. Ent Koja seadus jäi ka nüüd vastu võtmata, sest K. Päts valiti riigivanemaks ning I Riigikogu läks laiali. Jaanuaris 1922 läks eelnõu seisukoha võtmiseks riigi majanduskomisjonile. Seal tekitas vaidlusi omaette punktina seisev kaubandus-tööstuskoja liikmemaksu kehtestamine. Pahempoolsed leidsid, et nii võib Koda muutuda liiga tugevaks ja hakata tegutsema üldriiklikke huvisid arvestamata. Aprillis 1922 esitas valitsus taas eelnõu Riigikogule, kus ta läks komisjonidesse arutamiseks ning alles 1924. aastal anti see täiskogule hääletamiseks.

11. detsembril 1924 võetigi lõpuks vastu Kaubandus-Tööstuskoja seadus. Samal päeval võeti vastu ka Kaubandus-Tööstuskoja elluviimise seadus (autoriks K. Päts), mille alusel moodustas kaubandus-tööstusminister kaubandus-tööstusringkondade ajutise komitee, kuhu 6 organisatsiooni (Pankade Nõukogu, Tallinna Börsikomitee, Üleriiklik Kaupmeeste Liit, Eestimaa Vabrikantide Ühisus, Tallinna Väike- ja Kesktööstuse Liit, Eesti Laevaehitajate- ja Omanike Ühisus) saatsid igaüks kaks liiget. Koja elluviimise ajutise komitee esimene istung toimus 8. jaanuaril 1925. Komitee esimeheks valiti K. Päts.

Koja elluviimise ajutise komitee põhiülesandeks oli ettevalmistustöö Koja esimesteks valimisteks ja nende läbiviimine. Valimised toimusid 15. oktoobril 1925. Igast sektsioonist (6) valiti 20 liiget ja 10 kandidaati - kokku 120 liiget ja 54 kandidaati. Komitee esimene üldkoosolek pidi kokku tulema 9. novembril 1925. Enne seda sündmust kirjutas ajaleht „Vaba Maa“ järgmist: „Kaubandus-Tööstuskoja avamine, juhatuse ja nõukogu valimine on praegu meie kaupmeeste ja töösturite elavaks kõneaineks. Kui koja põhikirja ette valmistati, liikusid visad jutud, et K. Päts sellele kohale volitatakse. Viimasel ajal on teistsugusi kuuldusi kostma hakanud. On rahulolematust K. Pätsi vastu märgata. Eriti hoogu olevat asi võtnud peale Harju Panga lugude, kus K. Päts panga nõukogu esimees oli, samuti börsikomitee sekretäri Michelsoni lugu, kes komitee raha omastas ja välismaale põgenes... On kuulda, et K. Päts juhatuse esimeheks ei kandideeri, üles on kerkinud J. Puhk.... Kaupmeeskonnas ja töösturite seas on esile tulnud kaks voolu. Esimene vool näeks hea meelega, et koja juhtimine oleks tuntud suurtöösturite ja ärimeeste käes, teised jälle pooldavad poliitikast eemalseisvaid tegelikke tööstureid ja kaupmehi. Esimesed näeksid hea meelega juhatuse esimehena sakslast M. Lutherit, teised kas Joakim Puhki või insener Säkki. Nõukogu esimehena suurtööstuse ning pankade ning muulaste poolt eelistatakse K. Pätsi, teiste poolt J. Puhki.“

9. novembril 1925 toimusid Seltskondliku Maja ruumes kaubandus-tööstuskoja nõukogu ja juhatuse valimised. Nõukogu esimeheks valiti K. Päts. Juhatuse esimehe valimisel said nii J. Puhk kui M. Luther võrdselt 3 häält (mõlemat kandidaati toetas 3 sektsiooni). Seaduse järgi sai otsustavaks nõukogu hääl, mis anti J. Puhkile. Selle alusel sai J. Puhk Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimeheks. Järgmisel päeval, s.o 10. novembril 1925 avati pidulikult Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Kaubandus-Tööstuskoda ilmutas erilist aktiivsust seadusloome alal, kuna paljud Eestis kehtivad seadused pärinesid Vene tsaaririigi ajast ning ei vastanud enam muutunud oludele. KTK seaduse kohaselt kuulusid enne vastuvõtmist Riigikogus Kojas läbivaatamisele kõik majandust puudutavad eelnõud. Ainuüksi juba 1926. aastal olid Kojas arutlusel sellised seadused nagu kuldbilansside seadus, tšekiseadus, seaduseelnõu raskesse olukorda sattunud äriettevõtete toetamise asjas, äride registreerimise seadus, firmade seadus, tolliseadustiku muutmise seadus, seadus jahude kohta, seaduseelnõud Koja esindajate määramise kohta mitmetesse valitsusasutustesse, mäeseadus, maanteede seadus jne. Koda esitas enamustesse arutatud seaduseelnõudesse parandusettepanekud, saates neid käsitlevatesse komisjonidesse ka omad esindajad.

  • Näiteks I sektsioon tõstis juba 1925. aastal üles krediitseadustiku uuendamise küsimuse. 1930. aastal valmiski esialgne kava ning 1932. aastal jõudis eelnõu Riigikogusse, kus see 23. märtsil vastu võeti. Juba sama aasta lõpul algatas I sektsioon nimetatud seaduse muutmise seaduse. Riigikogu muutiski seda 1933. ning ka 1934. aastal. Tihedat koostööd tegid Koda ja majandusministeerium kindlustusasutuste seaduseelnõu asutamisel 1935. aastal.
  • Palju tööd nõudis Kojalt riigiettevõtete privatiseerimise küsimus. Nimetatud seadus kehtestus 1928. aastal, kuid läks veel mõni aasta enne kui ettevõtete müük võis alata.
  • Juba 1920. aastatel oli V sektsiooni eesmärgiks kaasa aidata tööstusliku kutseoskuse arendamisele. Töötati välja meistrite, õppinud tööliste ja tööstusõpilaste seaduse põhialused ja valmistati ette vastav eelnõu. Hiljem tegi Koda selles küsimuses tihedat koostööd Tööstusliku Kutseoskuse Nõukoguga ja tööstusametitega.
  • Olulisematest teemavaldkondadest, millega Koda esimestel tegevusaastatel tegeles, oli maksupoliitika. Juba enne Koja tegevusseastumist olid majandusringkonnad taotlenud ebaõiglase ärimaksu revideerimist ning äriettevõtete puhaskasumaksu alandamist. Nüüd moodustas valitsus küsimuse läbitöötamiseks erikomisjoni, mille töös Koja esindajad aktiivselt kaasa lõid. Ainuüksi Riigikogu vastava alamkomisjoni töös tuli Koja esindajatel osaleda 200 korral. 1928. aasta mais võttis Riigikogu vastu muudatused ärimaksuseadusesse, alandades ettevõtete maksumäärasid.
  • Väikekaubandusliku sektsiooni tähtsaim tegevussuund oli kaupmeeste haridustaseme tõstmine. Seda teostati läbi kursuste ja loengute, mida Koda organiseeris või finantseeris. Oluliseks küsimuseks oli nimetatud sektsiooni töös veel turgude ja laadakaubanduse korraldamine.
  • Väga aktiivset tegevust arendas VI sektsioon, mis tegeles laevandusega seonduvaga. Koja algatusel asuti kaubalaevastiku arendamist 1925-26 aastatel arutama riigi majandusnõukogus, kus Koja survel võeti vastu mõned põhjapanevad soovitused. Nii soovitas majandusnõukogu, et laevasõidu maksukoormust lihtsustataks ja alandataks, et laevasõidule võimaldataks pikaajalist krediiti, et arendataks süsteemselt ka Eesti sadamaid. Järgnevalt tuli Kojal osaleda vastavate eelnõude väljatöötamisel ja läbiviimisel Riigikogus. Mõne aastaga viidi Riigikogust läbi kümmekond laevandust puudutavat seadust ning loodi sellega laevanduse arengule kindel seaduslik alus.

Mõnikord tekkisid Kojas erinevate küsimuste lahendamisel ka lahkarvamused. Üheks vaidlusi tekitanud küsimuseks oli Eesti ja Nõukogude Liidu vaheline kaubanduslik suhtlemine. Iseseisvuse esimestel aastatel oli loodetud tihedale majanduslikule suhtlemisele Venemaaga, kuid paraku need lootused ei õigustanud end, kuna Nõukogude Venemaa üritas majandust poliitilise relvana kasutada. Kuigi Venemaa oli jätnud endale vabaduse piirata kaupade sissevedu Eestist, üritas ta samal ajal Eestis endale soodsamaid positsioone saada. Antud küsimuses tekkis Kojas terav vastasseis juhatuse ja nõukogu (J. Puhki ja K. Pätsi) vahel. J. Puhk soovis Vene kaubandusesinduste tegevuse otsustavat piiramist. K. Pätsi arvates olid Koja seisukohavõtud aga liiga teravad. Ka IV sektsioon pooldas Nõukogude Liidu suhtes tunduvalt järeleandlikuma poliitika teostamist.

3. märtsil 1930 reageeris KTK tollane nõukogu esimees J. Puhk Kojas levivatele meeleoludele omapoolse karmi kirjaga, mis oli sõnastatud ettepanekuna Kojale seisukoha kujundamiseks “kaubanduslise läbikäimise korraldamiseks SSSR-iga”. Pöördumises protestitakse teravalt N. Liidu kaubandusesinduste tegevuse vastu Eestis, mis on endale Majandusministeeriumilt kõigele lisaks täiendavaid õigusi taotlenud. J. Puhk kirjutab: “Kui kõik need õigused antud ja venelaste poolt kasutatud saaksid (selle viimase juures ei tuleks kahelda), oleks see meie ettevõtjaskonnale suureks kahjuks. Riiklise kapitali ja poliitiliste tagapüüete juures ei suudaks meil erakapital SSSR riiklise kapitaliga võistelda. Mis tähendaks see aga Eesti iseseisvale majandusele, ka selle üle ei ole raske järeldusi teha.” J. Puhki arvates peaks Kaubandus-Tööstuskoda esinema majandusministri juures üksmeelse seisukohavõtuga, mis teeks ettepaneku piirata Sovtorgfloti ja teiste analoogsete organisatsioonide tegevust Eestis ning rõhutaks, et “SSSR-i riiklikkude kapitalide investeerimine Eestis, ükskõik milliste nimetuste või asutuste alla, ei ole meil soovitav”.

J. Puhk suutiski oma seisukoha Kojas maksma panna. Hilisemad sündmused näitasid sellise suhtumise õigsust. Venemaa eesmärk oli vaid saada Balti riigid oma kontrolli alla, põlgamata selleks ära majanduslikke survevahendeid. Balti riikide kaubandus N. Liiduga läks kiiresti allamäge, kusjuures erilistesse raskustesse sattus Läti, kes oli venelastega ajanud leebemat poliitikat kui Eesti. Siis luges Kaubandus-Tööstuskoda oma teeneks, et Eesti “oma majandust pole sidunud Nõukogude Liiduga, nagu seda tegi meie naaber Läti, kus selle järeldused on nüüd nii teravalt päevakorral”.

Alates 1931. aastast muutub Koja majanduspoliitika. Selgelt hakatakse toetama vabakaubanduse säilitamist kõigi raskuste kiuste. Koda rõhutas, et kaupade sissevedu ei tohi seada täielikku sõltuvusse kaubandusministeeriumist. Kodumaa tööstust tuli turgutada seesmisi ressursse kasutades, õhutades ühtlasi rahvast rohkem ostma kohalikke kaupu ning kasutama kohalike ettevõtete poolt pakutavaid teenuseid. Nii kutsus Koda näiteks üles kõiki oma liikmeid kasutama kaupade veol vaid Eesti lipu all seilavaid laevu. Erilist aktiivsust kodumaise toodangu propageerimisel ilmutas Tartu osakond. 1931. aasta detsembris otsustati traditsioonilise “Eesti Nädala” kõrval hakata mitmel pool Eestis korraldama ka “Eesti päevi”, kus tutvustati ja propageeriti Eesti tooteid. Koda kutsus vastava kampaania korraldamiseks üles ka oma liikmete abikaasasid ning naisorganisatsioone. Moodustati ka kodumaa saaduste propaganda keskkorralduse juhatus.

31. juulil 1940. aastal anti dekreedina välja Kaubandus-Tööstuskoja likvideerimise seadus”. Koja likvideerimine viidi lõpule 20. augustiks. 1940. aastal läksid Koja varad, õigused ja kohustused üle Üleriikliku Kaupmeeste Seltsi Keskliidule. Ilmumast lakkas Koja häälekandja “KTK Teataja”. Uue võimu saavutusi ning riikliku majanduse põhimõtteid hakkas tutvustama Üleriikliku Kaupmeeste Seltsi Keskliidu ajaleht "Teataja".

Aprillis 1946 asutati NSVL Kaubanduspalati osakond Tallinnas. Osakonna juhatajaks sai 12. aprillil 1946 Voldemar Jaanus. Vastavalt põhimäärusele oli osakonna ülesanneteks ENSV territooriumil tegutsevate tööstuslike ja kaubanduslike organisatsioonidele kaasa aidata välis- ja sisekaubanduse ja tööstuse arendamiseks, eriti uute kaubaliikide sisseviimiseks tööstusesse ja kaubakäibesse ja vananenud kaubatüüpide moderniseerimiseks.

Asutuse funktsioonid olid järgmised:

  • kaasa aitamine ENSV kaubanduslikele ja tööstuslikele organisatsioonidele kodu ja välismaa tööstuse ja kaubanduse saavutustega tutvumiseks
  • kaubandus- ja tööstuslike näituste korraldamine ja kaasa aitamine ENSV kaubanduslikele ja tööstuslikele organisatsioonidele üleliidulistest ja välismaa laatadest ja näitustest osavõtmise ettevalmistamiseks
  • asjaomaste organisatsioonide ja isikute palvel kaupade ja seadmete kvaliteedi ekspertiiside tegemine
  • majanduslike ja kaubanduslike organisatsioonide ülesannete täitmine reklaamimaterjalide originaalide ettevalmistamise alal
  • päritolutunnistuste väljaandmine Nõukogude Liidust väljaveetavate kaupade kohta

Töötas 3 bürood:

  1. kaubaekspertiiside büroo
  2. kaubandusreklaami büroo
  3. tõlgete büroo

 

1972-89. aastani kandis nimetust Eesti NSV Kaubandus- ja Tööstuspalat.
Asutus paiknes Tallinnas algul aadressil Pikk 17, siis Lai 14 ning alates 1956. aastast Toom-Kooli 17.

Koja taasloomise lugu

“21.märts 1989. Tol päeval kogunes ENSV Kaubandus-Tööstuspalati üldkogu, kes hääletas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja taassünni poolt. Asi polnud ainult nime muutmises. Eesti KTK püüdleb tõsiselt kaubanduskoja rahvusvahelise malli poole. Meid tunnustavad Euroopa Kaubanduskoda ja Rahvusvaheline Kaubanduskoda,” nii kirjutas taasavatud iseseisva Kaubanduskoja juhatuse esimees Peeter Tammoja novembris 1990.

Alates 21. märtsist 1989 on koda jälle iseseisev ja töötab täie jõuga ettevõtjate heaks. Kuigi praegune Kaubanduskoda on vabatahtliku liikmeskonnaga ühendus, on eesmärgid jäänud ikka samaks – parema ettevõtluskeskkonna ja majanduspoliitika kujundamine.

Dialoogis Riigikogu, Valitsuse ja kohalike omavalitsustega esindab ja kaitseb Kaubanduskoda kõigi Eestis tegutsevate ettevõtjate huve.

 

Koja maja lood

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on läbi oma ajaloo tegutsenud ja ettevõtjaid abistanud erinevates vanalinnas asuvates hoonetes.

Lai 45

Koda ei saanud oma avamispäevast peale asuda täie jõuga nende tegelike ülesannete lahendamisele, milleks ta oli kutsutud ellu. Tuli muretseda ruumid ja leida vastav tööjõud.

Koja ruumide otsimise juures jäädi peatuma selleaegse A. Einpauli maja juurde, mis asetseb Tallinnas, Lai tn nr 45 ja kus koda asus kuni 1933. aastani.

Pikk 20
Selles majas, Pikk 20, asus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda aastatel 1933-1940. Tegemist oli endise Kanut-Gilde majaga, mis peale seisuste kaotamise (kaotas ka gildid) seaduse ellurakendamist 1920. aastal riigistati. Kaubanduskoda, kui uus kaupmeeste ja töösturite esindusühing taotles juba 1925. aastal, et maja antaks üle Kojale. Aga alles 1932. aastal võttis Riigikogu vastu seaduse, millega St. Kanuti-gildi kinnisvara anti Kaubandus-Tööstuskoja omanduseks.
Üleandmisel koostatud akt konstateeris, et hoone oli nii seesmiselt kui ka väliselt täiesti tarvitamiskõlbmatu. Parima lahenduse pakkunud arhitekt Edgar Kuusiku kava järgi teostatud ümberehitus jättis vanast hoonest alles ainult välimised ja suure saali seinad. Maja ümberehitamine läks tolleaegses vääringus maksma ümmarguselt 87.000 krooni.

1940. aastal võttis nõukogude võim muude koja varade hulgas üle ka maja Pikal tänaval. Kuni üsna lähiajani kattis seda, milleks seda maja ja seal asunud aparatuuri täpselt kasutati, saladuseloor…

Lai 14
1946. aastal loodi NSVL Kaubandus-Tööstuspalati Tallinna osakond, mis paigutati majakesse Lai 14.

Koda oli taas kord ruumidega abiks Eesti Teaduste Akadeemiale. 1938. aastal toimus Teaduste Akadeemia avakoosolek Kaubanduskoja majas (siis Pikk 20). 1956. aastal, kui Kaubanduspalat kolis Toompeale, sai Lai 14 valdajaks ENSV Teaduste Akadeemia. Tänaseks on ka Teaduste Akadeemial suurem ja ilusam maja (Kohtu 6).

Toom-Kooli 17
Viimaseks on jäänud kolimine Toom-Kooli tänav 17. Selle maja ajalugu mäletatakse aastast 1676, mil peale hiigeltulekahju Toompeal sai krundi omanikuks oberst Georg von Dystram. Mõne sajandi jooksul vahetus mitmeid omanikke, viimaseks neist jäi paruness Natalie von Üxküll. 19. sajandi alguses asus siin madal ühekorruseline kolmeteljeline poolkelpkatusega elamu juba oma praeguses pikkuses. 1851. aastal saavutas maja peale suurt ümberehitust oma praeguse ilme ja üldgabariidid. Siseruumid paiknesid pika pimeda koridori mõlemal poolel. Selline lahendus likvideeriti 1955. aastal toimunud kapitaalremondi käigus (arhitekt A. Mira).

Järgmisel aastal anti hoone NSVL Kaubanduspalati Tallinna osakonna käsutusse. Tänu liikmete toetusele tehti 1996. Kaubanduskoja majas põhjalik remont, mille tulemust on imetlenud ja kiitnud nii kodu- kui välismaised külalised.

 

Kronoloogia alates Eesti Kaubandus-Tööstuskoja taasasutamisest 1989. aastal

1989

  • 21.03.1989 Taastati iseseisev Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
  • Septembris taasalustas ilmumist „Kaubandus-Tööstuskoja Teataja“

1990

  • Aprillis avati Kaubanduskoja esindus Pärnus
  • Juunis alustas tegevust Eesti-USA ühiskaubanduskoda
  • Tähistati Kaubanduskoja 65. aastapäeva
  • Avati Kaubanduskoja Saaremaa esindus Kuressaares

1991

  • Avati Kaubanduskoja Tartu esindus
    22. mail 1991 aastal toimus Tartus firmade koosolek, kus otsustati luua Kaubanduskoja esindus Tartusse (nimetati protokollis Tartu Kaubandus-Tööstuskojaks). Kohal oli 20 Tartumaal tegutsevat Koja liiget ja 13 potentsiaalset liiget. Kaubanduskoja tegevust tutvustas Peeter Tammoja. Valiti koja Tartu nõukogu (8-liikmeline).
  • 14. august – võeti vastu seadus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta. Tollane Ülemnõukogu võttis vastu seaduse nr 848 „Eesti Kaubandus – Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta“, seadus jõustus 31.08.1991, avaldati Riigi Teatajas 1991, 25, 308.
  • Ilmus esimene Estonian Export Directory. Estonian Export Directory on tänaseni ilmunud igal aastal ning on leitav ka internetis www.estonianexport.ee

1992 

  • 3. märtsil kinnitati Eesti Kaubandus–Tööstuskoja Arbitraažikohtu Reglement
    Tollane Eesti Kaubandus–Tööstuskoja presiidium kinnitas Eesti Kaubandus–Tööstuskoja Arbitraažikohtu Reglemendi, mis sätestas arbitraažikohtu moodustamise ja vaidluste lahendamise korra.
  • Taastati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmelisus Rahvusvahelises Kaubanduskojas (ICC)
  • Sõlmiti Kieli Tööstus- ja Kaubanduskoja ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vaheline koostöölepe
     

1993

  • Eesti Kaubandus-Tööstuskojast sai Euroopa Kaubanduskoja assotsieerunud liige
  • Eestis avati Soome Kaubanduskoja esindus
  • Tööd alustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus
  • 1993. aasta jaanuaris väljastas Kaubanduskoda esimesed päritolusertifikaadid.
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda väljastab kauba mittesooduspäritolu tõendavaid nn üldsertifikaate. Päritolusertifikaat on dokument, mida kasutatakse kauba päritolu määramise, kaitsemeetmete, kvootide, dumpinguvastaste tollimaksude, põllumajandustoetuste ja avalike enampakkumiste korral. Praegu väljastatakse sertifikaate lisaks peamajale ka Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Saaremaa esindustes. Alates 2004. aasta maist, peale liitumist Euroopa Liiduga, lähtutakse EL tolliseadustiku ja selle rakendussätetes kehtestatud mittesooduspäritolu sertifikaatide väljastamise reeglitest. 2011. aastal väljastati üle 16 600 sertifikaadi.

1994

  • 11. aprillil toimus Kaubanduskoja erakorraline kongress
    Tallinnas Eesti Projekti saalis toimus Kaubanduskoja erakorraline kongress. Päevakorras oli Kaubanduskoja presiidiumi töö aruanne, EKTK põhikirja redaktsiooni kinnitamine ja juhatuse valimine.
  • Ilmus esimene Kaubanduskoja aastaraamat
  • 25. mail hakkas ilmuma Kaubanduskoja infoleht “Teataja”.
    Kaubanduskoja toonane peadirektor Toomas Tamsar: „Et oma liikmeid koja tegevusest paremini informeerida, hakkame nüüdsest välja andma infolehte. Infolehes kajastame, mis Kojas uudist räägime; räägime üldse kõigest sellest, mida liikmetel tarvis teada. Jätkame ka oma ajalehe väljaandmist. „Kaubandus-Tööstuskoja Teataja“ ilmub tänavu jaanuarist Hommikulehe lisana üks kord kuus.
  • 11. novembril avati Saksamaa Majandusesindus Eestis

1995

  • Toimus Kaubanduskoja korraline üldkoosolek.
    Juhatuse esimeheks vaaliti Toomas Luman
  • 26. septembril võeti Eestis vastu ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seadus.
    Seadus jõustus 27. oktoobril. Vastavalt 12.12.1995 Eesti Vabariigi Valitsuse määrusele nr 372 „Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seaduse rakendamine“ sätestati ajutise sisseveo rakendamise lisatingimused. Garantiiühenduse ja väljastamisühenduse ülesanded pandi Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.
  • Koja liikmeskonna hüppeline kasv 933-lt 1439-le.
    Märkimisväärne kasv jätkus kuni 2002. aastani, pärast mida on kasv olnud väiksem, kuid püsinud stabiilsena.
  • Tähistati Kaubanduskoja 70. aastapäeva.


1996

  • Alates 15.11.1996 sai Kaubanduskojast 51. Rahvusvahelise Kaubanduskodade Föderatsiooni/ ATA garantiisüsteemi liige. Kaubanduskoda väljastas esimese ATA märkmiku 15.11.1996 aastal.
    Eesti liitus Istanbuli konventsiooniga 17.01.1996 ja konventsioon jõustus Eesti territooriumil 17.04.1996. Konventsiooni rakendamist korraldava asutuse ülesandeid määrati täitma Maksu- ja Tolliamet. Alates 15.11.1996 sai Kaubanduskojast 51. Rahvusvahelise Kaubanduskodade Föderatsiooni/ ATA garantiisüsteemi liige. Seisuga 24.07.2012 on väljastatud 935 ATA märkmikku.
  • Euroinfo keskuse loomine
    1990. aastate keskel seadis Eesti Vabariik endale ja oma ettevõtetele sihiks Euroopa Liiduga liitumise. Sellest eesmärgist tulenevalt oli kõigil ettevõtetel tarvilik ennast kurssi viia ELi dokumentatsiooni ja muu seonduva infoga. Nii loodigi 1996. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juurde esimene Euroinfo keskus (EIK) Eestis.
  • Alates 1996. aasta oktoobrist on Kaubanduskoja veebileht internetis nähtaval aadressil ktk.uninet.ee. Alates jaanuarist 1997 aadressil www.koda.ee


1997

  • 1997. aasta kevadest sai alguse Kaubanduskoja Kevadballi korraldamise traditsioon.
    Esimene ball toimus Sakala keskuses.
  • Sai alguse Kaubanduskoja tenniseturniiride traditsioon.
  • 1997. aasta suvel toimus Pärnu kesklinna tenniseväljakutel esimene tenniseturniir Kaubanduskoja karikale.
  • Sai alguse Kaubanduskoja juhatuse ja Vabariigi presidendi kohtumise traditsioon.
  • Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel töötati 1997. aastal tööandjate- ning kutse- ja erialaühenduste poolt välja kontseptsioon ja tegevuskava töötajate kvalifikatsioonisüsteemi loomiseks.
    Vabariigi Valituses detsembris heakskiidu saanud kava kohaselt alustati kutseoskusnõuete kirjeldamist kutsestandarditena.
  • Sügisel algatas Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Majandusministeeriumi, teiste ettevõtlusorganisatsioonidega ja erialaliitudega Eesti kaupade, nii toodete kui teenuste tarbimise suurendamiseks turunduskampaania "Head Eesti Asjad".

1998

  • Alates 1998. aastast on Kaubanduskoda Kölni (Kölnmesse GmbH) messide ametlikuks esindajaks Eestis.
  • 1998. aasta alguses delegeeris sotsiaalministeerium kvalifikatsioonisüsteemi loomise ja rakendamise Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.
    Koja eestvedamisel asuti 1998. aastal Kutseseaduse väljatöötamisele.
  • Sai alguse Kaubanduskoja Ärihooaja Avamise traditsioon.
    29. augustil korraldati puhkuseaja lõpuks ja uue ärihooaja avamiseks liikmesfirmade juhtidele ja nende peredele meeleolukas üritus Tallinna Hipodroomil. Nii lisandus juba traditsioonilisele kevadballile ja ettevõtjate tenniseturniirile veel üks kaubanduskoja liikmete omavahelist suhtlemist toetav üritus.
  • Anti välja esimene Ekspordi Käsiraamat
    Oktoobris algas erinevates maakondades läbiviidavate ekspordiseminaride sari. Kevadel anti välja esimene Eesti eksporditeoreetikute ja –praktikute koostöös sündinud Ekspordi Käsiraamat.

1999

  • Oluline aasta tulumaksu seaduse ettevalmistamisel
  • Hakkas ilmuma Teataja venekeelne versioon.
    Suurenes Kaubanduskoja kirjastustegevus - Hakkas ilmuma Kaubanduskoja infolehe Teataja venekeelne versioon Vestnik ning infoleht ise muutus 16-leheküljeliseks.
  • 1999. aastal anti esmakordselt välja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kõrgeimad austus- ja tänuavaldused - aumärgid.
    Juhatuse otsusega anti teenete eest Kaubandus-Tööstuskoja arengule kaasaitamisel ning Eesti majanduse edendamisel:
      - I klassi aumärk Kaubandus-Tööstuskoja loomise initsiaatorile ja pikaajalisele juhatuse esimehele Joakim Puhkile (postuumselt);
      - I klassi aumärk Kaubandus-Tööstuskoja esimesele taasiseseisvumise-järgsele juhatuse esimehele Peeter Tammojale;
      - I klassi aumärk Eesti Vabariigi Presidendile Lennart Merile;
      - II klassi aumärk Kaubandus-Tööstuskoja endisele peadirektorile Toomas Tamsarile.
  • „Aasta 2000 probleemi teejuht“.
    Eurokodade auhind parima lahenduse leidmise eest Milleeniumi probleemile. IT-problemaatika kirjeldus ja tegevused-soovitused.

2000

  • Jaanuaris avati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus.
  • Veebruaris sai alguse uus ürituste sari – Ärihommikud.
  • 28. augustil sõlmisid Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves koostöömemorandumi Eesti ekspordipotentsiaali tugevdamiseks.
  • 15. novembril esitleti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse koostöös valminud raamatut „Kes on kes Eesti majanduses 2000?".
    Esimene Eesti ettevõtlust peegeldav biograafiline leksikon, mis on välja antud Eesti taasiseseisvumise ajal.
  • 23.-24. novembril toimus Eesti esimene kontaktmess ForEst 2000.
    Metsa, puidu, mööbli ja paberi kontaktmessil osales kokku 70 Eesti ettevõtet eksponentidena ja 130 registreeritud külalisfirmat 18 riigist.
  • Tähistati Kaubanduskoja 75. aastapäeva


2001

  • 2001. aasta oli Kaubanduskoja jaoks innovatiivsuse aasta.
    Esmakordselt Kaubandus-Tööstuskoja ajaloos saatis Kaubanduskoja raamatupidamine 10. jaanuaril kõigile liikmetele, kes Kaubanduskojale oma e-maili aadressi on teatanud, liikmemaksu arve elektroonilise dokumendina. Kaubanduskoda saatis 2213 (78% liikmeskonnast omas e-posti aadressi) liikmemaksu arve elektrooniliselt e-maili teel. E-arvete masspostituse teerajaja, e-teenuste propageerija.
  • Kutsereform/Kutsekoda
    Novembris jõudis Kaubanduskojas lõpule üks etapp kutsereformist. 1998. aastast alates on Kaubanduskoda Sotsiaalministeeriumi tellimusel eestvedanud töötajate kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamist. Nüüd jõudis kätte paras aeg anda mahukaks kasvanud töö edasi iseseisvale organisatsioonile Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Sotsiaalministeerium asutasid Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse. Loodud Kutsekoda jätkab tehtud tööd Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustamise saavutamiseks vajalike eelduste loomisel.


2002

  • Kutsehariduse väärtustamiseks ühiskonnas loodi Kaubanduskoja eestvedamisel ühisprojekt ETV-ga - saatesari „Ametilood“.
    Kolme hooaja jooksul valmis 42 saadet, mille VHS-koopiad leidsid rohket kasutamist koolides ja karjäärikeskustes.
     

2003

  • 9. juulil sõlmiti koostöömemorandumi Eesti Vabariigi Valitsusega.
    Memorandumis kokkulepitu täitmiseks kohtuvad ettevõtlusorganisatsioonide ja Valitsuse esindajad regulaarselt kord kvartalis. Memorandumi allkirjastasid Toomas Luman ja Vabariigi peaminister Juhan Parts.
  • Sügisel toimus võitlus Maksuameti hoiakute muutmiseks
  • Ettevalmistused EL liitumiseks, JAH! Kampaania
  • Alates 2003. aastast viib Kaubanduskoda läbi konkurssi Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabel.
    Edetabelis osalemine on vabatahtlik ning kõik ettevõtted on oodatud ühises mõõduvõtmises osalema. Edetabelid, metoodika ja kõik konkurssi puudutav on aasta läbi kättesaadav aadressil www.konkurents.ee
  • „Mina ja Ettevõte“
    Kaubanduskoda, Eesti Päevaleht ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus korraldasid aastatel 2003–2005 kutseõppuritele suunatud esseekonkurssi „Mina ja Ettevõte“.

2004

  • Alates 2004. aastast on Raadio Kuku eetris Majandusruumi saated.
    Majandusruum on Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade, mille eesmärk on tuua kuulajani majandusse puutuvad aktuaalsed teemad ning kõik huvitav, mis Eesti majanduses toimub.

2005

  • 2005. aastal sai Kaubanduskoda Stockholmi messide ametlikuks esindajaks Eestis.
  • Ilmus teist korda teatmik „Kes on kes Eesti majanduses 2005?“
  • Majandusõpik gümnaasiumile“
    Koostöös Junior Achievement Arengufondiga ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel anti välja uus „Majandusõpik gümnaasiumile“.
  • Tähistati Kaubanduskoja 80. aastapäeva


2006

  • Kaubanduskoda osales Elukestva õppe sihtasutus Innove projektis „Ettevõtlusõppe arendamine kutseõppes“.
    Projekti käigus valmisid õppematerjalid ja sündis kokkulepe, mille järgi on kutseõppes kõigil erialadel kohustuslik vähemalt 40 õppetunnine ettevõtlusõppe moodul.

2007

  • Koostati ja anti välja raamat “Näiteid Eesti ettevõtete ühiskondlikult vastutustundlikest tegevustest”.
    Kaubanduskoda hakkas näiteid Eesti ettevõtjate ühiskondlikult vastutustundlikest algatustest ja põhimõtetest koguma 2006. aastal. Eesmärk on näidata avalikkusele, et meie väikeses riigis on palju ettevõtjaid, kes peale oma põhitegevuse panustavad ka töötajate rahulolusse, edendavad kohalikku või kogu Eesti elu, lahendavad keskkonnaprobleeme ja teevad muud tänuväärset.
  • Koostöös Ajutrust Konsultatsioonidega korraldati 2007. aastal üle-eestiline koolitussari „Märka võimalusi!“.
    „Märka võimalusi!“ koolituspäevadel osalesid kohalikud arvamusliidrid. Kõigis maakondades toimunud koolitustel ärgitati osalejaid märkama nn. pehmete väärtuste ja sotsiaalsete sidemete arendamisel tekkivat lisaväärtust - läbi teoreetiliste õppuste, hoiakudiagnostika testide ja nende analüüsi kaudu jõuti koolitatavate jaoks praktiliselt kasutatavate juhisteni.

2008

  • Kaubanduskoda algatas ja korraldas üle-eestilise koolitussarja  „Ettevõtlus eduks“ läbiviimise.
    Koolitussarja eesmärk oli laiendada üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste majandusõpetajate teadmisi viimastest arengutrendidest majanduses nii Eestis, Euroopas, kui ka maailmas tervikuna ning tutvustada ajakohaseid erinevate projektide raames valminud õppematerjale. Koolituspäevad viidi läbi koos Eesti Panga, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja Tartu Ülikooli lektoritega.
  • Ilmus juhtivaid kaubamärke ja ettevõtteid tutvustav raamat  “Leading Brands of Estonia”.
    Raamat on mõeldud Eesti kui innovaatilise ning arenenud majandusega riigi tutvustamiseks ning siin loodud kaupade ja teenuste reklaamimiseks.
  • Uus saneerimisseadus loob senise likvideeriva pankrotimenetluse kõrvale ka ettevõtete tervendamise võimaluse.
  • Eesti tulumaksusüsteemi maksimaalse (de facto) säilitamise saavutamine.
  • Alustati olulisi protsesse nii ettevõtete aruandluskohustuste lihtsustamiseks kui ka põhjendamatute tegevuspiirangute ülevaatamiseks.
  • Ellu kutsuti Ekspordi Akadeemia
    Loengute ja arutelude foorum omandamaks uusi teadmisi ja oskusi ning laiendamaks juhtivate eksportööride suhtevõrgustikku.
  • 2008. aasta algusest oleme 40 riiki ja 600 organisatsiooni hõlmava võrgustiku Enterprise Europe Network koordinaator Eestis.
    Võrgustiku eesmärk on läbi ettevõtlust toetavate teenuste tõsta väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet.
  • Loodi konkurentsiportaal www.konkurents.ee
    Peame väga oluliseks konkurentsivõime mõõtmist, kasvatamist ja tunnustamist läbi konkursi Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabel, mille tulemuste kajastamiseks sai loodud konkurentsiportaal www.konkurents.ee

2009

  • 2009. aasta juulist jõustus uus töölepingu seadus, mis lisaks suuremale paindlikkusele kaotas ära väikeettevõtete senise diskrimineerimise töötuskindlustuse hüvitiste kasutamisel.

 

Kaubanduskoda on asutajaks:
Kutsekvalifikatsiooni SA Kutsekoda www.kutsekoda.ee
Eesti Standardikeskus www.evs.ee
Eesti Konjuktuuriinstituut www.ki.ee


Olulised vastuvõetud seadused, abistamaks ettevõtjaid

Ettevõtjate jaoks olulised vastuvõetud seadused aastatel 1989-2012. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on nendega vastuvõtmisel lähedalt seotud olnud.

1989 maksuseadus, ettevõtluse seadus
1990 omandiseadus
1991 välisinvesteeringute seadus
1992 ettevõtete tulumaksu seadus, põhiseadus, töölepingu seadus
1993 täiskasvanute koolituse seadus
1995 äriseadustik
1996 mittetulundusühingute seadus
1999 uus tulumaksuseadus ettevõtetele
2000 kutseseadus, Väärtpaberite Keskregistri seadus, sotsiaalmaksuseadus, tehnilise normi ja standardi seadus
2001 käibemaksuseadus, tolliseadustik
2002 pankrotiseadus, võlaõigusseadus, raamatupidamise seadus, maksukorralduse seadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus
2004 äriseadustiku muudatused, konkurentsiseaduse muudatused, riigihangete seadus, reklaamiseadus, käibemaksuseadus, pakendiseaduse muudatused, pakendiaktsiisiseaduse muudatused, alkoholi- tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muudatused
2006 uue riigihangete seaduse muudatuse eelnõu, jäätmeseaduse ja pakendiseadusse, karistusseadustiku muutmine, äriseadustiku muutmine, Vabariigi Valitsuse määrus „Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu
2007 riigihangete seadus
2008 saneerimise seadus, hasartmängumaksuseadus, reklaamiseadus, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
2009 uus töölepingu seadus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhid läbi aastate

Konstantin Päts
KTK ajutise elluviimise komitee esimees
Koja nõukogu esimees 1925-29
Tallinna börsikomitee esimees 1925-31
Koja aunõunik

Joakim Puhk
KTK juhatuse esimees 1925-29, 1931-40
Koja nõukogu esimees 1929-31

Leo Sepp
juhatuse esimees 1929-31

Johan Sihver
nõukogu esimees 1931-40

Maks Hurt
KTK direktor 1925-38

Valdemar Simsivart
KTK direktor 1938-40

Peeter Tammoja
KTK juhatuse esimees 1989-95

Toomas Tamsar
KTK peadirektor 1994-98

Mart Relve
KTK peadirektor 1998-2002

Siim Raie
KTK peadirektor 2002-2011

Toomas Luman
KTK juhatuse esimees alates 1995. a.

Mait Palts
KTK peadirektor alates aastast 2011