Meie töövõidud

MAKSUD

  • Kaubanduskoja eestvedamisel jõudis seadusesse põhimõte, et maksumuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat.
    Maksukeskkonna ettenähtavuse suurendamiseks esitas kaubanduskoda 2014. aasta sügisel riigikogule ettevõtjate ühispöördumise, millele andis oma toetusallkirja ligi 1300 ettevõtjat ja ettevõtlikku inimest. Pöördumises tegime ettepaneku, et maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat. Riigikogu kiitis meie ettepanku 2015. aasta veebruaris heaks ning muudatus jõustus 1. juulil. Tegemist oli ajaloolise hetkega, sest esimest korda jõudis rahvaalgatuse korras tehtud ettepanek seadusesse.
  • Aitasime tervise- ja spordikulud vabastada erisoodustusmaksust.
    Liigse maksustamisega ei tohi pärssida tööandja investeeringuid töötaja tervisesse. Olukorra parandamiseks tegime riigile ettepaneku võimaldada tööandjal maksuvabalt hüvitada töötajale teatud tervisekulud. Tänaseks on riigikogu vastu võtnud seadusemuudatused, millega vabastatakse töötaja spordi- ja tervisekulud 400 euro ulatuses aastas erisoodustusmaksust. Tööandjal võimaldatakse maksuvabalt hüvitada spordirajatiste regulaarse kasutamisega seotud kulud, olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks vajalikud kulud, kulud taastusravi teenustele, avalike rahvaspordiürituste osavõtutasu ning  ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed. Kuigi kaubanduskoda tegi  ettepaneku jõustada muudatus juba 2017. aasta algusest, hakkab muudatus kehtima 2018. aasta 1. jaanuaril. 
  • Kaubanduskoja ettepanekul tõsteti välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 32 eurolt 50 euroni. 2015. aasta mais tegi kaubanduskoda rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära. 32-eurone piirmäär oli püsinud muutumatuna juba 14 aastat, kuid elukallidus oli vahepeal oluliselt tõusnud. Meie ettepanek võeti arvesse ning alates 1. jaanuarist 2016 tõusis välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 euroni.
  • Oleme seisnud tänase ettevõtete tulumaksusüsteemi säilimise eest.
    Aastate jooksul on korduvalt soovitud muuta ettevõtete tulumaksusüsteemi, kuid kaubanduskoda on sellistele plaanidele alati selgelt vastu olnud ning tänu sellele ei ole ettevõtete tulumaksusüsteemis põhimõttelisi muudatusi tehtud.
  • Meie ettepanekul suurendati isikliku sõiduauto kasutamisega töösõitudeks seotud maksuvaba hüvitist 256 eurolt 335 euroni. Muudatus jõustus 1. septembril 2014.
  • Toetasime käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmist 16 000 eurolt 40 000 euroni.
    Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2018.
  • Kaubanduskoja ettepanekul vabastati lähetusega seotud majutuskulud täies ulatuses erisoodustusmaksust.
    Kaubanduskoda tegi 2011. aasta aprillis rahandusministeeriumile ettepaneku kaotadalähetusega seotud majutuskulude maksuvaba piirmäärad, mis Eesti-sisese lähetuse korral oli 77 eurot ning välislähetuse korral 128 eurot päevas. Leidsime, et lähetusega seotud majutuskulu on otseselt seotud ettevõtlusega ning seda ei peaks käsitlema erisoodustusena. Meie ettepanekut võeti kuulda ning piirmäärad kaotati alates 1. jaanuarist 2012. Selle tulemusena säästavad ettevõtjad iga aasta üle miljoni euro.
  • Aitasime juhatuse liikme tööga seotud tasemekoolituse kulud vabastada erisoodustusmaksust.
    Riik plaanis vabastada vaid töötajate tasemekoolituse ja vabaharidusliku koolituse kulud erisoodustusmaksust, kuid meie ettepanekul anti maksuvabastus ka juhatuse liikmete koolituskuludele. Muudatus jõustus 2012. aasta 1. jaanuaril.

VÕITLUS HALDUSKOORMUSEGA

  • Kaubanduskoja survel pöörab riik senisest suuremat tähelepanu ettevõtjate halduskoormuse vähendamisele.
    2015. aasta lõpus esitasime riigile n.-ö. nullbürokraatia projekti raames 62 konkreetset ettepanekut bürokraatlike nõuete vähendamiseks. Tänaseks on mitmed ettepanekud ellu viidud ning paljud on veel töös (nt sõidupäevikute kaotamine). Statistikaamet ja maksuamet on alustanud koostööd, et vähendada ettevõtjate aruandluskohustust. Esmalt soovitakse halduskoormust vähendada seoses tööjõumaksude deklareerimise ja palgastatistikaga.
  • Aitasime tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid.
    Kaubanduskoja toetusel tõsteti 2016. aasta algusest raamatupidamise aastaruande auditi piirmäärasid kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Selle tulemusena vabanes üle 1000 ettevõtja auditi või ülevaatuse kohustusest.
  • Eesti ettevõtted ei hakka vastutama Eestisse lähetatud töötajate töölepingute eest.
    Kui Eesti ettevõte tellib välismaa ettevõttelt teenuse ning välismaa ettevõte lähetab teenuse osutamiseks Eestisse oma töötajad, siis sotsiaalministeeriumi esialgse plaani kohaselt pidi Eesti ettevõte vastutama välismaa ettevõtte töötajatega seonduvate dokumentide esitamise eest tööinspektsioonile. Olime sellise kohustuse kehtestamisele vastu, sest Eesti ettevõtted ei kogu ega säilita välisriigi ettevõtte töötajatega seonduvaid dokumente. Tegime ettepaneku panna see kohustus Eestisse lähetatud töötaja tööandjale ehk välisriigi ettevõttele. Ministeerium võttis meie seisukohta kuulda.
  • Tööandja ei pea iga kuu riigile esitama erivajadusega inimese eest sotsiaalmaksu maksmise taotlust. Kaubanduskoda on juhtinud tähelepanu probleemile, et kui ettevõtja on võtnud tööle erivajadusega inimese ning soovib, et riik maksaks selle töötaja eest sotsiaalmaksu, tuleb tööandjal esitada riigile vastav taotlus iga kuu. Meie tõstatatud probleem lahendati 1. juulist 2016 ning täna ei pea tööandja esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte iga kuu, vaid piisab ühekordsest taotluse esitamisest.

TÖÖTAMINE

  • Alaealiste tööregulatsioon muutub paindlikumaks.
    Oleme pingutanud selle nimel, et leevendada alaealiste töötamisele kehtivaid piiranguid. Mitmed kaubanduskoja ettepanekud jõudsid 2016. aastal seaduseelnõusse. Muudatuste eesmärk on anda alaealistele paremad võimalused töötamiseks ning tööharjumuse omandamiseks. Näiteks ei pea tööandja tulevikus taotlema tööinspektsioonist luba, et võtta tööle 13- või 14-aastane. Koolikohustuse täitnud alaealisel lubatakse edaspidi töötada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Muudatused jõustuvad 2017. aasta esimeses pooles.
  • Välismaalaste palkamine on läinud lihtsamaks.
    Kaubanduskoda on viimastel aastatel esitanud hulgaliselt ettepanekuid, et muuta välismaa spetsialistide palkamine ettevõtjate jaoks lihtsamaks. Mitmed meie ettepanekud on juba jõudnud või kohe jõudmas välismaalaste seadusesse. Näiteks ei pea tööandja enam taotlema töötukassa luba konkreetse välismaalase palkamiseks, vaid luba on seotud pakutava töökohaga. Peagi vähendatakse ka välismaalasele makstava minimaalse töötasu nõuet Eesti keskmise palgani.

AUS KONKURENTSIKESKKOND

  • Riigile tasutud maksusummad on avalikud.
    Kaubanduskoja ettepanekul avalikustab maksu- ja tolliamet iga kvartal oma kodulehel kõikide juriidiliste isikute riiklike maksude koondsumma ning eraldi ka tööjõumaksude kogusumma. Avalikustamise eesmärk on saavutada läbipaistvam maksukeskkond, suurendada maksekuulekust ning tõsta esile ettevõtjate panust riigi tuludesse. Esmakordselt avaldati maksusummad 10. oktoobril 2014. 2015. aastal tegime täiendava ettepaneku avalikustada samas tabelis ka deklareeritud käibemaksusumma ning töötajate arv. See ettepanek jõuab seadusesse 2017. aasta 1. aprilliks.
  • Toetasime töötamise registri loomist.
    Kaubanduskoda andis jah-sõna töötamise registri käivitamisele, et võidelda senisest efektiivsemalt ümbrikupalkade maksmise vastu. Kuigi töötamise register on raamatupidajatele tööd mõnevõrra juurde toonud, on register oma eesmärki täitnud. See on vähendanud olulisel määral täielikult mustalt töötavate inimeste osakaalu.
  • Aitame suurendada ettevõtjate korruptsiooniteadlikkust.
    Kaubanduskoda on viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu ettevõtjate korruptsiooniteadlikkuse tõstmisele. Oleme näiteks korraldanud koolitusi ja ümarlaudasid ning levitanud korruptsiooniriski maandamise teemalisi infomaterjale.

KESKKOND

  • Tänu kaubanduskoja ettepanekule vabanes ca 2000 väikeettevõtjat pakendiaruande auditeerimise kohustusest.
    2015. aasta alguses jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt pidid pakendiettevõtjad laskma oma pakendiaruande auditeerida vandeaudiitoril. Astusime pakendiettevõtjate kaitseks välja ning tegime 2015. aasta mais ettepaneku loobuda pakendiaruannete auditeerimise kohustusest. Keskkonnaministeerium võttis meie arvamust osaliselt kuulda. Alates 1. jaanuarist 2016 vabastati pakendiaruande auditeerimise kohustusest need ettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi. Tänu kaubanduskoja ettepanekule hoiavad 2000 väikeettevõtjat iga aasta kokku ca 2 mln eurot. Jätkame võitlust selle nimel, et ka suuremad pakendiettevõtjad vabaneksid pakendiaruande auditeerimise kohustusest. 
  • Kaubanduskoja toetusel muudeti leebemaks heitvee reostusnäitajate piirväärtuseid.
    Varasemalt olid heitvee piirväärtused ülemäära ranged ning need olid läbipaistmatult kehtestatud. Olukord läks paremaks 1. jaanuarist 2017, mil jõustusid mõnevõrra leebemad piirväärtused. Näiteks on suurendatud tsingi sisalduse piirväärtust heitvees.

ÄRIÕIGUS

  • Osaühingu vabatahtlik lõpetamine on muutunud lihtsamaks.
    Oleme korduvalt tõstatanud probleemina ettevõtete vabatahtliku lõpetamise keerukuse. See on murekohaks eelkõige äriühingute puhul, kus ei ole varasid ega võlausaldajaid. Probleemi aitavad leevendada 2015. aasta alguses jõustunud muudatused, mis võimaldavad senisest lihtsamini vabatahtlikult lõpetada äriühingut. Selleks peab osaühing või aktsiaselts ühinema ainuosanikust või –aktsionärist füüsilise isiku varaga. Ühinemise tulemusena lähevad äriühingu kõik õigused ja kohustused üle füüsilisele isikutele, kes vastutab võimalike kohustuste täitmise eest tähtajatult oma varaga.
  • Ettevõtja saab valida majandusaasta aruande avalikustamise aja.
    Kaubanduskoja ettepanekul on ettevõtjatele antud võimalus vahetult enne majandusaasta aruande esitamist valida, kas esitada aruanne äriregistrile kohe või hiljem. Kui ettevõtja soovib aruande registrile esitada hiljem, tuleb ettevõtjal valida aruande esitamise tähtaeg. Sisuliselt tähendab uuendus seda, et ettevõtjal on võimalik otsustada, kas teha majandusaasta aruanne registris avalikult nähtavaks kohe aruande valmimisel või hiljem ettevõtja poolt valitud kuupäeva saabumisel.
  • Ettevõtete registrikaardid on äriregistrist kättesaadavad ka inglise keeles.
    Varasemalt tuli eestikeelsed registrikaardid lasta vandetõlgil tõlkida inglise keelde, kuid tänu kaubanduskoja ettepanekule on alates 2012. aastast võimalik lihtsalt ja mugavalt ilma tõlgi vahenduseta tutvuda äriregistris inglisekeelse registrikaardiga.