Haridusminister Jaak Aaviksoo küsis erinevatelt osapooltelt ühiskonnas arvamust gümnaasiumivõrgu korrastamise teemadel. Kaubanduskoja esitatud seisukohtadega saad tutvuda siin.

Haridusminister Jaak Aaviksoo palus Kaubanduskojal kooskõlastada Vabariigi Valitsuse korralduse „„Kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013“ rakendusplaan 2012-2013“ eelnõu. Vaatamata üldistele positiivsetele arengutele kutseharidussüsteemis ei kooskõlastanud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Vabariigi Valitsuse korralduse „„Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013“ rakendusplaan 2012-2013“ eelnõu esitatud kujul.
Loe lähemalt

Reedel, 13. oktoobril toimus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse ja Riigikogu Kultuurikomisjoni ühisistung. Külalistena osalesid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) asekantsler Kalle Küttis, HTM kutse- ja täisakasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung, HTM kutseõppeasutuste talituse juhataja Teet Tikko ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatus[1].

Ühisistungil räägiti kutseõppega kaasneva majandustegevuse korrastamise võimalustest ning Eesti koolivõrgust. Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman tõdes ühisistungit sissejuhatades, et ettevõtjate, koolijuhtide, poliitikute ning ametnike traditsiooniks saanud kohtumine on andnud hea võimaluse erinevaid olulisi küsimusi koos arutada. Peatudes haridussüsteemi rahastamise teemal tõdes Luman, et olukord vajab läbiarutamist ning muutmist. „Kõigile arusaadavalt on kvaliteetne kutseõpe on kallim kui üldharidus. Samas on Eestis kutseõppe õpilaskoha rahastus madalam kui üldhariduses ning see suhe on viimastel aastatel veelgi kutseõppe kahjuks kaldunud“ lisas Luman.

Loe edasi ja vaata lähemalt: taustamaterjal ja ühisistungi memo

---

 

19. aprillil 2011 toimus Haridus- ja teadusministeeriumis kõrghariduse riikliku koolitustellimuse komisjoni istung, kuhu Kaubanduskoda esitas oma seisukohad.

Loe lähemalt

Olukorras, kus riigi roll koolituskohtade kujunemisel üldkesk- ja kõrghariduses (enam kui pooled tudengitest õpivad väljaspool riiklikku koolitustellimust) ei ole määrav ning õpilaste arv jätkab vähenemist, on noorte toetamine teadlike valikute tegemisel väga tähtis.
Arvestades kvalifitseeritud tööjõupuudust ja selle probleemi kasvavat olulisust ettevõtetes ning samas noorte kõrget töötuse määra, oleme seisukohal, et karjääriteenuste süsteemi tervikliku arendamise osas on vaja tegutseda senisest oluliselt kiiremini.

Loe lähemalt

Kaubanduskoja seisukohad:

• ESF-i Inimressursi arendamise rakenduskava tulemusindikaatorid on valdavalt statistilised, vaja oleks mõõta ka reaalset kvalifikatsioonitõusu
• riik peab igal juhul esitama omapoolsed kvaliteedinõuded avaliku raha kasutamisel s.h tagama turu läbipaistvuse ja piisava järelevalve.
• koolituse (ka koolitushanke ja -pakkumise) kvaliteeti tõstab koolitushanke eesmärgi ja sihtgrupi parem sihitamine ja võimalusel koolitushangete sidustamine kutsete süsteemiga aitaks kaasa kvaliteedi tagamisele ja võrreldavusele.
• tehnilistel ja materiaal-tehnilise baasi olemasolu eeldatavatel koolitusaladel leida võimalused õppe tellimiseks kutseõppeasutustest ja rakenduskõrgkoolidest (ressursi optimaalne kasutamine)
• formaalsete nõuete suurendamise asemel võiks rohkem kasutada valdkonna ekspertide nõuandeid objektiivselt hinnatavate kriteeriumite valimiseks

 

Kaubanduskoja ettepanekud:

• esimese taseme haridus peab olema kogu riigis ühtlaselt kõrge tasemega ja olema eraldi II taseme haridusest
• kutse- ja karjäärinõustamine, tööelu tutvustamine paberilt ellu!
• praktikasüsteem ka kõrgharidusele
• avalik-õiguslikud ülikoolid ja kutsekoolid peaks täitma AINULT riiklikku koolitustellimust
• iga avalikult rahastatav täiend- ja ümberõpe peab tõstma kvalifikatsiooni /osakvalifikatsiooni
• tööjõuvajaduse mudelipõhisele prognoosile lisada ka ettevõtetelt andmete kogumine jooksva vajaduse kohta
• ettevõtlikkuse põhimõtted integreerida õpetamisse
• ettevõtlusõpe kõikidesse koolidesse

Loe lähemalt

Arutelu teemad: tööturukoolitus, Riigikontrolli täiskasvanute täiend- ja ümberõppe audit, täiskasvanukoolituse seaduse muutmine ja EHISe arendus, hariduspoliitika väljakutsed riigi konkurentsivõime tõstmisel, Vaata ka sissejuhatust teemasse.

Koja seisukohad:

• uuringute ettevalmistusse kaasata asjakohaseid institutsioone varases staadiumis
• temaatilised terminid peavad olema täpsed ja üheseltmõistetavad
• uuringu läbiviimisel on vaja vältida suunatud küsimusi
• uuringu kokkuvõtted ja poliitikasoovitused peavad põhinema uuringust järelduval

Loe lähemalt

Arvamus ja ettepanekud „Perioodi 2007-2013 struktuurutoetuste seaduse muutmise eelnõu“ kohta

Täiskasvanukoolituses osalejate arv on Euroopa Sotsiaalvahendite toel hüppeliselt tõusnud, kuid kas sellevõrra tõuseb ka töötajate oskuste tase?

Loe veel

Ettepanekud  „Kutseharidussüsteemi arengukava 2009 – 2013“ eelnõu osas

Ettepanekud  „Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013“ eelnõu osas

Ettepanekud - Põhikooli- ja Gümnaasiumi seaduse eelnõu

Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani kõne (Eesti hariduse kvaliteet ja kättesaadavus) Riigikogus. Kõne ja presentatsioon