Seadusemuudatused leevendavad välismaalaste Eestis töötamise piiranguid
Samuti ühtlustuvad võõrtööjõu tasustamise tingimused ning lühiajalise Eestis töötamise tingimusi muudetakse senisest paindlikumaks.
Kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt tuleb väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriiki pärit töötajale maksta 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka. Alates 17. jaanuarist 2017 selline kohustus kaob ning palganõue asendub Eesti aasta keskmise brutopalga maksmise kohustusega. Kaubanduskoja hinnangul olnuks veelgi õiglasem siduda palganõue valdkonna keskmise brutotasuga, mis ühtlustaks töötasusid ka sektoripõhiselt, kuid see ettepanek ei leidnud riigikogus vajalikku toetust. Sellele vaatamata on ka jõustuv muudatus samm õiges suunas, vähendades senist ebavõrdsust välismaiste ning Eesti töötajate tasustamisel.
Ettevõtluskeskkonna elavdamiseks ning majandusarengu edendamiseks luuakse välismaistele ettevõtjatele ja töötajatele paindlikumad võimalused Eestis elamiseks. Välismaalaste seaduse muutmise tulemusena tekib välismaisel suurinvestoril alates 18. jaanuarist 2017 võimalus saada lihtsustatud korras tähtajaline elamisluba ettevõtluseks, kui ta on teinud vähemalt miljoni euro suuruse otseinvesteeringu Eesti äriühingusse. Oleme selle muudatuse elluviimise nimel pingutanud mitu aastat. Tänu kaubanduskoja ettepanekule vabastatakse suurinvestorid alates 18. jaanuarist 2017 ka sisserände piirarvu alt. Selline samm annab laiemale avalikkusele ning ka potentsiaalsetele investoritele positiivse signaali, et Eestisse on oodatud kolmandatest riikidest välisinvestorid. Lisaks suurinvestoritele vabastatakse uuest aastast sisserände piirarvu alt ka välismaalased, kes saavad elamisloa seoses iduettevõtlusega või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal töötamisega.
Paindlikumaks muutub ka lühiajalise Eestis töötamise regulatsioon. Alates 17. jaanuarist 2017 tekib välismaalastel senise 180-päevase perioodi asemel õigus lühiajaliselt Eestis töötada kuni 270 päeva aastas. Hooajatööd ei piirdu edaspidi enam põllumajanduse valdkonnaga, vaid valitsus saab määrusega kehtestada hooajatöö tegevusalade laiema loetelu.
Alates 18. jaanuarist 2017 kaob elamisloa omajatel ka kohustus registreerida pikem kui 183-päevane Eestist eemalviibimine Politsei- ja Piirivalveametis. Selline muudatus viidi sisse kaubanduskoja ettepanekul, sest tänane registreerimiskohutus on liigselt koormav nendele välismaalastele, kellel on vaja palju reisida.
Ettevõtluse edendamise eesmärgil kehtestatakse alates 17. jaanuarist 2017 veel ka tähtajalise elamisloa andmise võimalus ettevõtjasiseseks üleviimiseks. Selline luba antakse välismaalasele, kelle väljaspool Euroopa Liitu asuv tööandja saadab tööle või praktikale sama ettevõtte Eestis asuvasse kontserni või filiaali. Elamisluba võimaldatakse anda ka iduettevõtlusega seotud eesmärgil Eestisse asuvale välismaalasele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal tööle asuvale välismaalasele, kes saavad samadel alustel taotleda elamisluba ka oma pereliikmetele.