Eesti Töötukassa pakub tööandjatele 2010. aastal erinevaid tööturuteenuseid, mis toetavad töökohtade loomist ja töötajate töölevõtmist.
Töövahendus
Töötukassa aitab tööandjal leida sobivaid töötajaid, osutades selleks vajadusel värbamist toetavaid teenuseid (eelvalik, tööandjate ja tööotsijate kohtumiste korraldamine jms). Kui töötukassa klientide seas pole tööandjale sobivate teadmiste-oskustega inimesi, siis on võimalik korraldada töötutele vajalikku koolitust.
Mida tööandja peab tegema?
Tööandja saab vabast töökohast teavitada www.tootukassa.ee kaudu. Soovi korral avaldatakse tööpakkumine tasuta töötukassa kodulehel ja selle kaudu töövahendus-portaalides ja ajalehtedes.
Palgatoetus
Palgatoetuse eesmärgiks on toetada pikemat aega tööta olnud inimeste töölesaamist ning vähendada tööandja kulusid nende töölevõtmisel.
Palgatoetust makstakse tööandjale, kes võtab tööle vähemalt kuus kuud (16-24-aastane kolm kuud) töötukassas arvel olnud töötu. Palgatoetust saab nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel, kuid tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks. Toetuse suurus on 50% töötaja töötasust, kuid mitte rohkem kui miinimumpalk ehk 4350 krooni kuus. Toetust saab tähtajatu töösuhte korral kuus kuud. Tähtajalise töölepinguga töötaja puhul makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja vältel, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
Mida tööandja peab tegema?
Tööandja peab pöörduma töötukassa maakondlikku osakonda (tööandjate konsultandi poole), kellega koostöös leitakse sobiv tööotsija. Töötukassa sõlmib tööandjaga palgatoetuse andmiseks halduslepingu. Seejärel saab tööandja vormistada töölepingu töötu töölevõtmiseks.
Töötukassa annab tööandjale ka palgatõendi vormi, mida tuleb palgatoetuse saamiseks iga kuu täita ja esitada. Kui töötajale on esimene töötasu välja makstud, saadab tööandja täidetud palgatõendi (digi)allkirjastatult e-posti teel või paberil ja posti teel töötukassa kontaktisikule. Töötukassa töötaja kontrollib palgatõendi andmeid, arvutab toetuse summa ja korraldab palgatoetuse väljamaksmise.
Tööandjal tuleb palgatoetus täies ulatuses tagastada, kui tema algatusel lõpetatakse tähtajatu või üle ühe aasta pikkune tähtajaline töösuhe enne ühe aasta möödumist. Alla ühe aasta pikkuse tähtajalise töösuhte puhul peab tööandja palgatoetuse tagasi maksma, kui leping lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaja saabumist.
Palgatoetust ei pea tagastama tööandja algatusel töölepingu lõpetamisel ainult siis, kui vabastamise põhjus on töötajapoolne rikkumine, usalduse kaotus või vääritu tegu (töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3-8 nimetatud põhjused) või kui töötaja ei tule töökohustustega toime tööoskuste puudumise või tervise tõttu (töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjused).
Samuti ei tule palgatoetust tagastada, kui töötaja ise ütleb lepingu üles.
Tööpraktika
Tööpraktika eesmärk on toetada töötut praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisel ning anda töötule võimalus asuda pärast tööpraktika edukat läbimist tööandja juures tööle. Praktika kestus on kuni neli kuud. Tööandjale makstakse töötu juhendamise eest tasu ning töötu saab stipendiumi ja sõidutoetust. Juhendamistasu suuruseks on esimesel praktikakuul 100%, teisel 75% ja kolmandal-neljandal praktikakuul 50% tunnitasu alammäärast (27 krooni) ühe praktikatunni kohta. Töötu saab praktika ajal stipendiumi 60 krooni päevas. Lisaks hüvitab töötukassa talle praktikal käimisega seotud sõidukulud (1.50 krooni kilomeetri kohta).
Mida tööandja peab tegema?
Töötukassa saab töötu suunata praktikale, kui tööandjal on vaba töökoht, mida ta soovib täita. Tööandja peab pöörduma töötukassa maakondlikku osakonda (tööandjate konsultandi poole), kellega koostöös selgitatakse välja, kas tööotsijate seas on tööandjale kohe sobivaid kandidaate. Kui ei ole, kaalutakse tööpraktika abil töökohale sobitamist.
Töötukassa sõlmib tööandjaga praktika halduslepingu ja suunab töötu praktikale. Koos praktikalepinguga saadab töötukassa tööandjale ka vajalikud aruandevormid. Praktika ajaks ei sõlmi tööandja töötuga töölepingut, kuid ta peab tagama juhendamine. Praktika algusest alates peab töötu praktikapäevikut ja tööandja täidab osavõtugraafikut (juhiseid täitmise kohta annab töötukassa konsultant). Mõlemad dokumendid tuleb iga praktikakuu lõpus esitada töötukassale, kes maksab siis välja juhendamistasu, stipendiumi ja sõidutoetuse.
Puuetega inimeste töötamise toetamine
Puude või pikaajalise tervisehäirega inimeste töötamise toetamiseks abistab töötukassa puudega inimest töövestlusel, võimaldab töötada koos tugiisikuga, annab töötamiseks abivahendi ning hüvitab tööruumi või töövahendi kohanduse. Kui tööandja soovib tööle võtta puudega töötaja või tema juures töötab juba puudega inimene, saab ta vastavalt vajadustele nõu ja abi, pöördudes maakondliku osakonna poole.
Lisaks pakub töötukassa tuge tööandjatele, kellel seisab ees töötajate koondamine. Koondamistele reageerimise teenuse raames pakub töötukassa meeskonnatöös partneritega (tööinspektsioon, kohalik omavalitsus, maakondlik arenduskeskus jt) ettevõttes kohapeal enne viimast tööpäeva:
· koondatavatele töötajatele teavitust (tööõigus, tööturuteenused, koolitusvõimalused, hüvitised ja toetused jms), töövahendust ja uue töö leidmiseks vajalikku abi;
· tööandjale nõustamist koondamise läbiviimisel ja tagajärgede leevendamisel.
Kollektiivsest koondamisest on tööandja kohustatud töötukassat teavitama 30 päeva enne töösuhete lõpetamist. Selleks tuleb täita teavitamise vorm, mille leiab töötukassa kodulehelt, ning saata see (digi)allkirjastatult e-postiga koondamised@tootukassa.ee või postiga aadressil Eesti Töötukassa, Lasnamäe 2, Tallinn 11412.
