Uuringu eesmärk oli analüüsida, kas kasutusel olevad toetused vastavad vajadustele ja turusituatsioonile ning kuidas tuleks toetusprogrammide ülesehitust muuta. Samuti analüüsiti, milline on toetuste mõju ettevõtete majandustegevusele. Uuringu tulemused on sisendiks uute meetmete väljatöötamisel. Seetõttu soovitan allpool tähelepanu pöörata alaosadele „Tulevikuvõimalused“. Suure tõenäosusega realiseerub seal kirjutatu peatselt avatavates uutes meetmetes.
Praxis hindas oma uuringus kaheksat tugimeedet: alustava ettevõtja starditoetus, ettevõtluse infrastruktuuri toetus, laenu- ja liisingukäendus, koolitustoetus, ekspordiplaani programm, ekspordigarantii ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimise toetus.
Kuna uue finantsperioodi meetmetest lubas MkM kõigepealt käivitada just starditoetuse ning koolitus- ja nõustamistoetuse uued meetmed, siis järgnevalt tutvustan mõningaid neid meetmeid käsitlevaid noppeid ja väljavõtteid, mis on pärit uuringu läbiviija, Praxise analüütiku Kadri Kuuse kokkuvõtvast esitlusest (avaldatud Praxise veebilehel www.praxis.ee).
Uuringu käigus hinnati 2004. aastal rahastatud projekte (T&A ning ekspordiplaani toetuse puhul 2001–2003. aasta projekte). EASi meetmete kohta tehti veebiküsitlused kõigi ettevõtete seas, kes on toetust saanud või taotlenud, kuid pole saanud. Lisaks viidi iga toetuse kohta läbi 15–30 intervjuud toetust saanud ettevõtetega (ja nendega, kes toetust ei saanud) ning kümmekond intervjuud teiste osapooltega (koolitusettevõtted, nõustajad, teadusasutused, omavalitsused).
Starditoetus
Starditoetust on saanud ligikaudu 15% alustavatest ettevõtjatest. Toetus on igati asjakohane ja hästi toimiv. Taotluste hindamise kriteeriumid soodustavad suurema õnnestumispotentsiaaliga ettevõtjate väljavalimist. Ellujäämismäär on kõrge – 2004. aasta projektide puhul tegutsevad toetust saanud ettevõtetest kahe aasta pärast tervelt 89%. Siiski on kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtjate väljasõelumiseks ja nende arengu innustamiseks-toetamiseks (mis on seatud programmi eesmärkideks) tarvis uut lähenemist, sest teadmussektori toetuse saajate osakaal on oodatust väiksem.
Starditoetuse abil on loodud rohkem ettevõtteid ja nende finantsseis on parem, sest toetus on oluline algkapitali allikas ja selle puudumisel oleksid paljud olnud sunnitud rahastama projekti laenuga. Siiski on n-ö pehme abi osatähtsus ja selle kasutusefektiivsus väike (teisi EASi toetusi ei kasutata aktiivselt, toetustest teadlikkus on madal, tagasiside kasusaajatele pärast projekti lõppu puudulik).
Tulevikuvõimalused:
Kasvupakett – toetada edasi neid starditoetuse saajaid, kes on kasvufaasi jõudnud, ja sihipäraselt toetada kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Parandada nõustamiskvaliteeti (nt pikendada nõustaja ja ettevõtja kontakti). Kaasata aktiivsemalt laenugarantiisid.
Koolitustoetus
RAKis seatud eesmärkide suhtes on toetuse jaotus koolitusvaldkondade lõikes tasakaalust väljas (nt suurettevõtete üldjuhtimiskoolituse ja raamatupidamiskoolituse suur osakaal). Positiivse tagasiside tsüklit ei ole veel tekkinud. Võib täheldada positiivset muutust ettevõtjate hoiakutes, ent käitumuslik mõju ei ole veel realiseerunud. Oluliselt ei ole suurenenud VKEte (väike- ja keskettevõtted) osakaal, kes oma töötajaid koolitavad (2001. aastal 58%, 2005. aastal 61%).
Arenemist vajaks ka pakkumispool ehk koolitusturg. Vahendite ebaefektiivne kasutamine EASi poolel (palju väikesi projekte → mastaabisääst, VKEd → koolituskava). Palju bürokraatiat – taotlus, aruanne, jäikus. Kasusaajate struktuur ei ole tasakaalustatud – mõned suured projektid kasutavad suure osa vahenditest. Peaaegu kõik koolitustel osalenud on omandatud teadmisi tööl rakendanud.
Tulevikuvõimalused
Võiks kaaluda toetuse määra sidumist eelnevalt saadud toetuste arvu või mahuga.
Nõustamistoetus
Suur osa toetustest läks uute rahastamistaotluste ettevalmistamiseks, mis ei täitnud programmi peamist eesmärki. Sellest tulenevalt ei saavutanud programm kõiki oodatud tulemusi. Enamik projekte oleks ellu viidud ka ilma riigi toetuseta. Oodatud mõju ettevõtete majandustulemustele oli tagasihoidlik (v.a alustavad ettevõtted).
Paranenud on aga projektitaotluste koostamise ja projekti juhtimise oskused. Palju positiivseid tulemusi ilmnes projektide puhul, mis ei tegelenud taotluste ettevalmistamisega (uued teadmised ja ideed, kontaktid jne). Kasvanud on ettevõttevälise nõustamisteenuse kasutamise aktiivsus ja oskused. Sisulist, mitte rahastamistaotluste ettevalmistamisega seotud nõustamist kasutatakse siiski liiga vähe.
Toetus on aidanud konsultatsioonituru arenemisele kaasa. Puudus on aga valdkonnaspetsiifilise teadmisega spetsialistidest. Edaspidi oleks vajalik teha teavitustööd ettevõttevälise ekspertiisi kasutamise kasulikkusest.
Üldised kokkuvõtlikud järeldused (puudutavad kõiki hinnatud meetmeid, ka neid, mida siinkohal ei vahendatud).
Hinnatud skeemid on valdavalt asjakohased, s.t vastavad kasusaajate vajadustele ja turusituatsioonile ning on kooskõlas riiklikes majanduspoliitikadokumentides seatud eesmärkidega (erand on koolitus- ja nõustamistoetus). Osa toetuste puhul oleks võimalik paremini valida sihtgruppe – erinevad vajadused ja oodatavad mõjud (nt alustavad vs. tegutsevad ettevõtted; suured ettevõtted vs. VKEd). Toetusrahade kasutusmäär on hea – 2006. aasta lõpuga rahuldatud taotlusi ligikaudu 90% eelarvest.
Mitme toetuse taotlemine ja hilisem aruandlus on ettevõtete jaoks väga kulukad. Soovitatav on täiustada toetuste seire süsteemi, et see võimaldaks saada juhtimisotsuste tegemiseks vajalikku teavet ja oleks enam suunatud programmide juhtimise ning analüüsi toetamisele. Pikaajaliste projektide puhul (1–3 aastat) on koolitus- ja ekspordiplaani ning T&A-toetuse programmide tingimused osutunud liiga jäikadeks ning ei ole kooskõlas ettevõtete endi tegevuse planeerimisega. Soovitatav oleks järgida RAKis seatud eelistusi ja/või seada täiendavaid eelistusi toetuste jagamisel. See aitaks programmi eesmärke paremini saavutada ning suurendaks programmi lisanduvust. Lisanduvus varieerub toetusliigiti olulisel määral, sõltudes nii toetuse tüübist, finantseerimistingimustest kui ka projektide riskiastmest. Jätkusuutlikkus varieerub toetuste/projektide lõikes. Toetuste ristkasutus on tagasihoidlik (alla 15%). Peaks üle minema toetuspõhiselt lähenemiselt ettevõtte tüübi põhisele lähenemisele. Praegu toimibEAS pigem raha jagaja ja selle kasutamise kontrollijana kui ettevõtete ja teiste turuosaliste partnerina.
Uuringu tulemustega (kokku kaheksa raportit) saab detailsemalt tutvuda nii Praxise publikatsioonide alt (PRAXISe Toimetised nr 32–40) Praxise veebilehel kui ka MkMi veebilehe kaudu www.mkm.ee/index.php?id=320001.
Reet Teder
