Kaubavahetus Venemaaga − kus asume ja kuhu tahame jõuda?

Sanktsioonide kaotamine aitaks kindlasti suurendada Eesti ettevõtete eksporti Venemaale.

Marko Udras,
Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda


Venemaa on Eesti jaoks olnud läbi aegade oluline majanduspartner ning on seda jätkuvalt. Samal ajal on kahe riigi vaheline kaubavahetus viimastel aastatel vähenenud ning Venemaa ei kuulu enam Eesti viie suurima kaubanduspartneri hulka. Põhjuseid on mitu: Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid, Venemaa vastusanktsioonid ning meie idanaabri majanduse halb tervis.


Eksport on vähenenud poole võrra

Eesti eksport Venemaale on olnud alates 2013. aastast tugevas languses. Kui 2012. aastal eksporditi Venemaale kaupa üle 1,5 miljardi euro eest, siis eelmisel aastal oli see näitaja alla 800 miljoni euro. Hea uudis on aga see, et 2016. aastal ei vähenenud eksport Vene suunal, vaid hoopis kasvas 0,2 protsenti.

Viimaste aastate arengute tõttu on Venemaa osakaal Eesti koguekspordist langenud 12 protsendilt 7 protsendile. Venemaa ei ole enam Eesti ekspordipartnerite esikolmikus, vaid neljandal kohal Soome, Rootsi ja Läti järel ning Leedu ees.

Peamisteks ekspordiartikliteks on masinad ja seadmed. 2016. aastal eksporditi neid Venemaale ligikaudu 288 miljoni euro väärtuses, mis moodustab 36 protsenti Venemaale minevast ekspordist. Järgnevad keemiatooted (16%), toidukaubad ja joogid (11%), tekstiil ja tekstiilitooted (7%) ning metall ja metalltooted (6%).

Võrreldes 2012. aastaga on peaaegu kõikide kaubagruppide ekspordimahud vähenenud. Kõige suurem langus on toimunud masinate ja seadmete osas, kus eksport on kahanenud umbes 300 miljoni euro võrra. Keemiatoodete eksport on kahanenud 250 miljonilt eurolt 126 miljonile eurole. Poole võrra on vähenenud ka toidukaupade ja jookide ekspordimahud. Selles kaubagrupis on suur langus toimunud alkohoolsete jookide ekspordis, mis on vähenenud 115 miljonilt eurolt 54 miljonile eurole. Rohkem kui seitse korda on vähenenud ka mineraalsete toodete väljavedu – 58 miljonilt eurolt 8 miljonile eurole.
Venemaa kehtestatud sanktsioonid on andnud kõige suurema löögi loomsete toodete väljaveole. Kui 2010. aastal eksporditi idanaabri turule elusloomi ja loomseid tooteid 93 miljoni euro väärtuses, siis eelmisel aastal ainult 2 miljoni euro ulatuses. Näiteks külmutatud kala ja piimatoodete eksport Venemaa suunal oli 2016. aastal sanktsioonide tõttu 0 eurot.

Plasttooted on olnud üks väheseid kaubagruppe, mille eksport Venemaale on viimastel aastatel kasvanud. Kui 2012. aastal eksporditi plasttooteid 33 miljoni euro eest, siis eelmisel aastal suurenes see arv 43 miljoni euroni.

Importpartnerite hulgas on Venemaa langenud kaheksandaks

Kaupade sissevedu Venemaalt on olnud languses alates 2012. aastast. Erandiks oli aasta 2014, kui import suurenes 8 protsenti. Eelmisel aastal toodi Venemaalt Eestisse ca 750 miljoni euro väärtuses kaupa, mida on üle 500 miljoni euro võrra vähem kui 2011. aastal.

Venemaa osatähtsus Eesti koguimpordist oli 2016. aastal 6 protsenti ning meie idanaaber on langenud välja Eesti impordipartnerite esiviisikust, asudes praegu alles kaheksandal kohal. Venemaast eespool on Soome, Saksamaa, Leedu, Läti, Rootsi, Poola ja Holland.

Kõige suuremaks impordiartikliks on mineraalsed tooted (peamiselt mineraalsed kütused), mida veeti eelmisel aastal Eestisse ligikaudu 370 miljoni euro väärtuses, mis moodustas peaaegu 50% Venemaa-suunalisest impordist. Teisel kohal on puit ja puittooted, mida imporditi 2016. aastal Eestisse 127 miljoni euro eest (17% impordist). Kolmandal kohal on metall ja metalltooted (12% impordist). Keemiatooteid (peamiselt väetised ja orgaanilised kemikaalid) imporditi Eestisse eelmisel aastal 70 miljoni euro väärtuses (9%). Ülejäänud kaubagruppide sissevedu on väiksem kui 15 protsenti Venemaa-suunalisest koguimpordist.

Võrreldes 2011. aastaga on tugevasti vähenenud mineraalsete toodete import Venemaalt – 923 miljonilt eurolt 370 miljonile eurole. Ligi 300 miljoni euro võrra on viimase viie aastaga vähenenud ka keemiatoodete import. Samas puiduimport on näidanud kasvu ning alates 2011. aastast on see suurenenud ligikaudu 30 miljoni euro võrra. Kasvanud on ka metalltoodete sissevedu.

Ootustest ja poliitilisest riskist

Eestil on võrreldes Lääne-Euroopa või ka Aasia riikidega mitmeid eeliseid, mis võiksid soodustada kahe riigi vahelist kaubavahetust. Esiteks tunneme Vene kultuuriruumi ja oskame vene keelt. Teiseks asub Venemaa Eestile lähedal ja meil on head transpordikoridorid.

Eesti ettevõtjates tekitab huvi idanaabri turu vastu ka see, et seal elab üle 140 miljoni inimese. Suurem huvi on just Peterburi (5,2 miljonit elanikku), Pihkva (0,2 miljonit) ja Moskva (12,2 miljonit) turu vastu. Ilmselt on Eesti tuntus Venemaal ka suurem kui maailmas keskmiselt ning meid teatakse pigem hea kvaliteedi järgi. Samas on meil huvi ka Venemaa-suunalise impordi vastu, seda eelkõige looduvaradega seoses.

Nende positiivsete tegurite kõrval ei saa ära unustada üht suurt miinust – väga kõrge poliitiline risk. Eesti ettevõtjad on pärast taasiseseisvumist korduvalt oma nahal tunda saanud, kuidas edukas kaubavahetus võib sisuliselt üleöö leida kurva lõpu. Üks selline näide on kala- ja piimasektor, kes ei saa sanktsioonide tõttu kaupa Vene turule viia.

Sanktsioonide kaotamine aitaks kindlasti suurendada Eesti ettevõtjate eksporti Venemaale. Samal ajal ei ole ettevõtjad nii sinisilmsed, et usuvad, et lähiaastatel kahaneb Venemaa poliitiline risk märkimisväärselt. Saadakse aru, et kuigi Venemaa turg on väga ahvatlev, kaasneb sellega ka kõrgem risk. Seetõttu ei ole mõistlik kõiki mune ühes korvis hoida ehk tegutseda vaid Venemaa suunal. Edu saavutamiseks tuleb tegutseda ka teistel turgudel. Kuna Venemaaga seonduv poliitiline risk on kõrge ning suure tõenäosusega jääb ka lähitulevikus kõrgeks, siis ei maksa lähitulevikus oodata ka ekspordimahtude hüppelist kasvu.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 2 (2017).