Kuidas panna pensionifondid majanduse kasuks tööle?

Pensionifondide süsteemi loomise üheks eesmärgiks väärika pensioni tagamise kõrval oli majanduskasvu ja finantsturgude arengu soodustamine. Rohkem kui 15 aastat tagasi loodeti, et pensionifondid hakkavad investeerima Eesti majandusse, elavdades seeläbi kohaliku majanduse arengut. Tänaseks ei ole pensionifondid seda eesmärki sisuliselt täitnud ning fondide reaaltootlus on olnud kohati madalam kui inflatsioon ning riik on asunud pensionisüsteemi muutma.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli pensionifondide vara väärtus ca 3,1 miljardit eurot, millest Eestisse oli paigutatud vähem kui veerand pensionifondide varast ehk ligi 750 mln eurot. See number võib esmapilgul tunduda suur, kuid tegelikkuses seisab sellest summast 575 mln eurot lihtsalt arvelduskontol või hoiusel ning ei aita kuidagi kaasa meie majanduse arengule. Pensionifondide varast on investeeritud Eesti majandusse (aktsiatesse, võlakirjadesse ja kinnisvarafondidesse) vaid 5,6 protsenti ehk 172 mln eurot. See summa on näiteks võrdne Kose-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamise kuludega, kuid samas 7,5 korda väiksem Rail Balticu Eesti osa maksumusest.

Aegade jooksul on leitud mitmeid põhjendusi, miks pensionifondid on nii vähe investeerinud kohalikule turule. Näiteks kurdetakse selle üle, et Eestis on liiga vähe investeerimisvõimalusi, kapitaliturg ei ole piisavalt likviidne, välisriikides saab suuremat tootlikkust, investeeringute üle otsustajad ei asu Eestis, seadusega on piiratud pensionifondide investeerimisvõimalusi jne. Eks nendel põhjendustel ole oma tõepõhi all.

Samas näitab statistika, et hoolimata nö kasinatest tingimustest, on Eestis mitmeid pensionifonde, mille varast on üle 40 protsendi paigutatud Eestisse. See näitab, et hea tahtmise korral on võimalik märkimisväärselt suurendada pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse. Huvitav oleks teada, kui palju on Põhjamaade pensionifondid investeerinud Eestisse. Kas see summa ületab 170 mln eurot?

Võrdluses teiste ELi liikmesriikidega paistab Eesti silma riigina, kus väga väike osa pensionifondide varast on paigutatud koduriiki. 2014. aastal oli OECD andmetel vaid 22 protsenti pensionifondide varast Eestis. Selle numbri sisse lähevad ka pangakontodel seisvad sajad miljonid eurod. Samas näiteks Poolal ja Rumeenial oli üle 90 protsendi pensionivarast suunatud kohalikule turule, Tšehhil, Saksamaal ja Rootsil üle 85 protsendi ning Taanil ja Suurbritannial üle 70 protsendi. Teistel Balti riikidel oli see number samuti Eestist suurem – Lätil 37 ning Leedul 26 protsenti. Kui Eestil oleks see näitaja Läti tasemel, oleksid meie pensionifondide investeeringud kohalikku majandusse ca 300 mln euro võrra tänasest suuremad. Vaid Hollandis on kodumaiste investeeringute osakaal väiksem kui Eestis.

Tõsi on see, et pensionifondide peamiseks eesmärgiks peab olema tulevaste pensionäride vara väärtuse suurendamine. Teiste riikide, sh väikeriikide praktika on näidanud, et seda eesmärki on võimalik edukalt täita ka juhul, kui pensionifondid teevad tänasest suuremas mahus investeeringuid kohalikule turule. Pensionifondides asuvad miljardid eurod oleks hea kapitaliallikas, millega pakkuda avaramaid rahastamisvõimalusi ettevõtetele, toetada nii innovatsiooni, tootlikkust kui ka uute töökohtade loomist. Nii on võimalik tabada kaks kärbest ühe hoobiga – positiivne mõju Eesti majanduskasvule läbi täiendavate investeeringute ning pensionifondide vara väärtuse suurenemine.

Marko Udras
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas 16. märtsil 2017.