Muudetakse mõõtetulemuse jälgitavuse ja kinnispaki täitekoguse kontrollimise nõudeid

Valminud on seaduseelnõu, millega lihtsustatakse ja korrastatakse mõõteseaduse regulatsooni.

Mis on eesmärk?
Eelnõu peamine eesmärk on kehtiva mõõteseaduse kaasajastamine ning sisult selgemaks muutmine. Muudatustega soovitakse kõrvaldada praktikas ilmnenud tõlgendamisprobleemid ning tarbetud piirangud. Lisaks täpsustatakse sama eelnõuga riigilõivuseadust riigisisese tüübikinnitusega seotud toimingute osas.

Keda mõjutab?
Muudatused mõjutavad eelkõige tolli- ja aktsiisikaupa käitlevaid ettevõtteid, samuti ka erinevaid mõõtmisi teostavaid ettevõtteid. Mõju ettevõtjatele seisneb peamiselt selles, et regulatsioon muutub selgemaks ja lihtsamaks.

Mis on olulisemad muudatused?

  1. Muudetakse mõõtetulemuse jälgitavuse nõude ulatust. Kehtiva seaduse kohaselt peab mõõtetulemus olema jälgitav ja mõõtmiseks on lubatud kasutada üksnes taadeldud või jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. Muudatuste tulemusena ei laiene jälgitavuse nõue automaatselt kõikidele valdkondadele, vaid see tuleb tagada üksnes seal, kus mõõtmise jälgitavus on oluline ja vajalik. Valdkondades, kus mõõtetulemus ei pea olema kõrge täpsusastmega, on lubatud teostada mõõtmisi leebemate nõuete järgi. See tähendab, et erinevates valdkondades on lubatud korraldada mõõtmisi vastavalt valdkonna spetsiifikale ning vajadusel on lubatud kasutada ka mõõteseadet, mida ei saa taadelda või jälgitavalt kalibreerida (nt GPS-seade).
  2. Muudetakse kinnispaki täitekoguse kontrollimise ja säilitamise nõuded. Seni kehtivate nõuete järgi peavad kõik kinnispakkide pakendajad ja importijad omama ja säilitama kinnispakkide kontrollimise dokumentatsiooni kahe aasta vältel. Kuna see seab ettevõtjatele suure halduskoormuse, jääb edaspidi dokumentatsiooni omamine kohustuslikuks üksnes sertifitseeritud kinnispaki käitlejatele. Dokumentatsiooni säilitamisaeg lüheneb ühe aastani.
  3. Kehtiva mõõteseaduse 3. peatükist jäetakse välja sätted, mis reguleerivad metroloogianõukogu, mõõteteenistust, Eesti akrediteerimiskeskust ning akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaboreid. Akrediteerimise regulatsioon sisaldub toote nõuetele vastavuse seaduses ja selle dubleerimine pole vajalik. Metroloogianõukogu pole viimasel ajal praktikas kokku kutsutud, sest nõukogu pädevusse kuuluvad küsimused lahendatakse pigem konkreetses valdkonnas pädeva asutuse või inimese abiga.
  4. Riigilõivuseaduse kohaselt tuleb edaspidi tasuda 240-eurone riigilõiv riigisisese tüübikinnituse väljastamiseks, muutmiseks või kehtivusaja pikendamiseks esitatud taotluse eest. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on sättesse lisatud täpsustus, et riigilõiv tuleb tasuda enne toimingu tegemist.

Millal muudatused jõustuvad?
Seaduse vastuvõtmise täpne aeg ei ole hetkel teada, kuid pärast vastuvõtmist jõustuvad muudatused üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 

Mõõteseaduse muudatuste eelnõuga saab tutvuda siin. Eelnõu seletuskiri on kättesaadav siit.

Ettevõtjate arvamused mõõteseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise kohta on oodatud hiljemalt 19. märtsiks 2017 e-posti aadressile kadi dot laanemae at koda dot ee. Tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja arvamuse, mille edastame majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Lisainfo:
Kadi Laanemäe
Jurist
kadi dot laanemae at koda dot ee